Follow
Purjetin punasta merda, rohelista Rootsi merda, Idamerda irmusamba, Kagumerda karskeemba, LÄNTSmerda veevahusta. (Haljala)
Perepärimuse järgi oli Läntsude esiisa rootsi vabatalupoeg, kes tuli koos paatkonna kaaslastega (Lääne-)Eestisse vabadele maadele. Poisikesepõlves kohtusin ühe naaberküla võõra vanatädiga, kes uuris, kus ma elan ja kelle poeg olen. Kuulnud minu selgitust, ütles ta: "Meie mõlemate esivanemad tulid "hallil ajal" ühes paadis Rootsist." Kahjuks ei tea ma praegu, kes see tädikene oli.
Virumaale Haljala kihelkonda Salatse külla Lääne tallu asuti pärimuse järgi aastal 1505. Tuldi kusagilt Länsist, oletatavasti Lääne-Eestist(Noarootsist?). Sagadi mõisnik Marcus von dem Berge ostis aastal 1541 Salatse küla. Gideon von Fock ostis Sagadi mõisa aastal 1684. Fockide valduses oli Sagadi mõis kuni võõrandamiseni. Fockide suguvõsa omandis olid peale Sagadi mõisa veel ka Karkuse, Võivere, Avanduse, Laekvere, Mõisamaa, Põdrangu ja Tapa mõisad. Kuna talupoegi suunati mõisnike vajaduse ja suva järgi ühest mõisast teise, siis võib Läntsude-Ländsude esivanemate jälgi leida peale Haljala kihelkonna ka Ambla ja Simuna kihelkonnast.
Perenime Länts on kirjutatud ka vormis Länds, Lents, Lenz, Länz ja Läns. Läns tähendab rootsi keeles läänesuunda. Seega osutavad nii perenimi kui ka talu nimi lääne poole ja on ühetähenduslikud.
Kõik seni Genist leitud Läntsud-Ländsud põlvenevad ühest tüvest, mille juured on Vihula vallas Salatse külas Lääne talus.
Infot Läntsudest ja Lääne perest saab Harald Kadari (1911-2000) aastatel 1975-1988 koostatud uurimusest "Hing ihkas enamat kui aganaleiba". (Kultuuriloolisi pajatusi Haljala kihelkonna südamest ja Metsiku-Salatse kandist.), mis leidub Tallinna Ülikooli raamatukogus ja Aaspere raamatukogus. Selle uurimuse 15. peatükk on "Lääne pere lugu" (1505?-1917)".
H. Kadari koostas ka Läntsude sugupuu. Täpsemaid ja täiendavaid andmeid Läntsude sündide-surmade kuupäevade ja aastate kohta saab ka Lillback´ide Meetrikaraamatust.