Vello Tammisto

Woldemar Aleksander Tomson Saaga EAA.1279.1.155:82?98,2389,1784,355,0

Saaga EAA.1279.1.183:335?271,2032,902,96,0

Metsavend mitmes maakonnas 1945-47 ,47 astus RVL-i, organiseeris liikmete sõitu Rootsi ,arreteeriti detsembris 47, sai 25, istus Ozjorlagis, vabanes 1956.a.

Kaitseväe juhataja autasustas teda 24.veebruaril 1999.a. II klassi Relvastatud Vastupanu Teeneteristiga. http://metsavennad.esm.ee/

Viimne rahupaik

Temast raamatus: Aino Lepp Vabaduse hinnaks on elu. Tartu, Hotpress, 2008 (kordustrükid 2011 ja 2016): Vello Tammisto , foto lk. 376. Vello Tammisto sündis 1921. a. Pärnumaal Tahkuranna vallas. Lõpetanud Pärnu Poeglaste Gümnaasiumi, asus ta 1940. aasta sügisel Tartu Ülikooli õigusteadust õppima. 1941. aastal võttis ta vabatahtlikuna osa Eesti vabastamislahingutest oberst Guderiani rügemendi koosseisus. 1. septembrist 1941 kuni 1. oktoobrini 1942 võitles ta 83. julgestuspataljonis. Mehise võitluse eest autasustas Saksa väejuhatus teda Talvesõja medali, Hõbedase Rünnakumärgi ja Haavatumärgiga. 1943. aasta sügisel jätkas Tammisto õpinguid ülikoolis. 1944. aasta veebruaris läks ta taas rindele. 1944. aasta sügisel asus ta elama Pärnusse, leiba hakaks teenima kalurina. 1945. aasta kevadel sai Tammisto käsu ilmuda Pärnu Merekooli dokumentide kontrollile. See oli tema jaoks lõks. Teda hakati süüdistama kodumaa reetmises, oma „süü“ lunastamiseks pakuti talle võimalust hakata julgeolekuga koostööd tegema. Veenmine kestis paar tundi, kuid Tammisto alla ei kirjutanud, palus järelemõtlemisaega. Julgeolekukapten võtis temalt passi ja sõjaväepileti ja käskis nädala pärast tagasi tulla. Tammisto käsku ei täitnud. Ta põgenes Läänemaale, elatudes juhutöödest. Seal kuulis ta võimalusest osta endale dokumendid. Ta saigi need Vello Haraldovitši nimele, kes on filterlaagrist vabastatud sel ja sel kuupäeval ning võib asuda elama Viljandi linna. Viljandi Siseasjade osakond väljastas tunnistuse alusel passi, mille kehtivuseks oli üks aasta. Ka ajutise sõjaväepileti vormistamisel ei esitatud talle liigseid küsimusi. 1946. aasta juulis algasid Viljandid pedagoogide ettevalmistuskursused. Ta võeti sinna ja selle lõpetanult palus ta end määrata Järvamaale, ta sai koha Ambla 7-klassilisse kooli. Pärnus oli Vello tutvunud ühe neiuga, kelle isakodu oli Lelles. 24. detsembril 1946 Ambla valla täitevkomitee sekretär kuulutas Laine ja Vello abieluinimesteks. Laine jätkas tööd Pärnus, Vello Amblas. 1947. aasta mais tegi tema rindesõber 6.piirikaitse rügemendist Mihkel Soosalu talle ettepaneku asutada Relvastatud Võitluse Liidu allüksused Ambla, Lehtse ja Albu vallas. Palju ta selle heaks teha ei saanud. Aga peagi oldi tal jälil, ta võttis end Amblast töölt lahti ja õigesti tegi. Ta läks abikaasa juurde Pärnusse, kus elas Karjamaa tänaval. Sisse kirjutada ei julgenud, tegi juhutöid. Pärnus tulid teda otsima mehed, kes tutvustasid end Relvastatud Võitluse Liidu meestena ja palusid Vellol aidata organiseerida nende meeste Rootsi toimetamist. Vello nõustus. Ta võttis ühendust Arvo Avestikuga, kes võiks selles osas abiks olla, aga too osutus lobamokaks ja peagi oli NKVD Vellole lõksu seadnud. Ta võeti 13. detsembril kinni, viidi Tallinan Pagari tänavale, kus algasid pikad ja piinarikkad ülekuulamised, vahepeal Patarei haiglas, kuid kõik veel jätkus. Vahepeal seati lõks ka Vello abikaasale Laine Tammistole, tema toodi ka Tallinnasse, Laine midagi ei tunnistanud, ütles et ei tea oma mehest midagi, abiellunud oli ta korraliku õpetajaga, ei tea, mis edasi on saanud, sest elasid eraldi. See toimis, Laine lasti lõpuks vabaks. Vello saadeti vangilaagrisse 25 aastaks. Irkutski oblasti Ozorlagist vabanes Vello 8. augustil 1956 ja abielupaar elas edasi, neil on kaks last ja kolm lapselast.