Follow Us
Like Us
view all
Immediate Family
-
wife -
son -
daughter
-
father -
mother -
sister -
brother -
stepfather -
half sister
About Paul-Ludvig Raude ← Mauts
- PAUL-LUDVIG RAUDE
- http://kultuur.elu.ee/ Kultuur ja Elu 3(512) 2013 "Üksainus kümnetest tuhandetest. Paul Ludvig Raude 100"
- Paul Ludvig Mauts sündis Maali ja Oskar Constantin Mauts
i perekonda kolmanda lapsena Pärnu maakonnas Uue-Vändra vallas Suurejõe külas 26. oktoobril 1913. aastal. 1920. aastal said alguse Pauli karjapoisipõli ja õpingud Türi linna lähedal paiknevas Taikse Algkoolis. 1928. aastal lahkus 14 aastane noormees vanematekodust ning asus õpipoisina tööle tuntud Türi tislermeistri Johannes Steinbergi töökojas. Juunist 1932 kuni juunini 1933 töötas väljaõppinud mööblitislerina Paides A. Tõnissoni tisleritöökojas. - 02. mail 1934 määras Viru-Järva kaitseväeringkonna ülem Pauli tegelikku kaitseväeteenistusse, mis algas Rakveres 5. Üksikus Jalaväepataljonis 02. juulil 1934 Pauli arvamisega raskekuulipildurina pataljoni 3. kompanii nimekirja (vt. Geni albumit "Isa Eesti Kaitseväes). Kaitseväe truudusetõotuse andis 27. septembril 1934. Truudusetõotuse võttis vastu 5. Üksiku Jalaväepataljoni ülem VR II1 ja VR II3 kavaler kolonelleitnant Viktor Koern. Paulist oli saanud Eesti Kaitseväe reamees, kes suunati 28. septembril 1934 teenima raskekuulipidurina Rakveres paiknenud Üksiku Lennuväedivisjoni nr. 1, mille ülemaks oli VR I3 kavaler kolonelleitnant Karl Haas. 30. juunil 1935 arvati Paul käsutusväkke ning kustutati kaitseväelaste nimekirjast.
- Peale kaitseväeteenistust jäi Paul Ludvig Mauts elama Rakvere linna. 19. jaanuarist 1937 kannab perekonnanime Raude. Juunist 1935 kuni detsembrini 1939 töötas Rakvere linnas Uski tisleritöökojas. 04. detsembril 1939 kihlus Viru-Jaagupi kirikus Arukülast pärit talutütre Liisa Kelloga. Liisa ja Pauli pulmad peeti 06. aprillil 1940 Küti vallas Arukülas Liisa isa Gustav Kello talus. Aprillist 1940 kuni mobiliseerimiseni Saksa sõjaväkke töötas Paul Käru külas Salla vallas Eduard Kask’i tisleritöökojas. Aprillis 1941 sündis Liisa ja Pauli perekonda poeg.
- Peale sõja algust Saksamaa ja NSVL vahel võttis osa 1941. aasta suvesõjast Virumaal Salla vallas. Novembrist 1941 kuni mobiliseerimiseni Saksa sõjaväkke oli Virumaa Omakaitse Salla kompanii liige. Septembris 1942 sündis perekonda tütar. 6. veebruaril 1944 viis Eesti Omavalitsuse mobilisatsioon Pauli Saksa sõjaväkke, kus ta teenis kuni 30. septembrini 1944 (vt. Geni albumit "Isa Eesti piiride kaitsel). Enne rindele saatmist oli 13.03.-02.05.1944 väljaõppel 20. SS-Ausbildungs- und Ersatz Regiment
i SS-Feldersatz Battalionis 33, kus sel hetkel oli teenistuses üle 9 000 eesti mehe. Pataljoni väljaõppekompanii, e. Unterführer Lehrkompani, paiknes Harjumaal Paasiku mõisas. Enne rindele saatmist, 26. aprillil 1944, määrati Paul kuulipildurina 20. Eesti Relvagrenaderide Diviisi (ülem Waffen SS-Brigadeführer Franz Augsberger) 46. rügemendi (ülem Waffen SS-Standartenführer Juhan Tuuling) II pataljoni (ülem Waffen SS-Sturmbannführer Friedrich Kurg) 8. raskekompanii (ülem Waffen SS-Untersturmführer Helmut Rõõmussaar) koosseisu. 02. mail 1944 omistati kooli lõpetanule SS-Freiwillige Obergrenadieri sõjaväeline auaste ning ta suunati Kehra raudteejaama kaudu Narva rindele. Mai alguses 1944 saadeti 46. rügemendi II. pataljon Riigiküla alla, kus meestel tuli Narva jõel kaitsta 4 km pikkust rindejoont. - 25. juulil hommikul kell 6.00 ründasid 46. rügemendi positsioone Punaarmee II. löögiarmee üksused. Vastase suurtükiväe turmtuli kestis 80 minutit, suurtükituld toetas lennuvägi, laevastik, miinipildujad. Peale kohutavat tulelööki Narva jõe ületanud punaarmeelased jõudsid II. ja III. pataljoni kaevikutesse. Rinne Riigiküla ja Kudruküla kohal murdus. Samal päeval taganes ca 200 ellujäänud II. pataljoni võitlejat üle Sininõmme, Hoovi ja Peeterristi Sinimägede poole. 28. juulil 1944 vahetasid II. pataljoni mehed Krivasoos Konsu-Putki lõigus välja seal paiknenud saksa üksuse. 21. augustil 1944 anti lõik sakslastele uuesti üle ning II. pataljon viidi Tartu rindele. Peale Saksa sõjaväeüksuste taganemise algust (17.09.1944) Eestist, andis II. pataljoni viimane ülem major Friedrich Kurg 22. septembril 1944 meestele voli talitada edaspidi oma südametunnistuse järgi. Pataljoni ülem soovitas meestel varjuda järgmise aasta kevadeni, mil lääneriikide ja Venemaa vahel pidi algama uus sõda. Liitlasriikide taganemisest Atlandi Hartast ei teadnud sõjamehed mitte midagi.
- Paul Ludvig Raude arreteeriti kolmekümne ühe aastasena Rakvere linnas 10. novembril 1944 (vt. Geni albumit "Isa Põhjala vangilaagrites 1944-1954). Järgnes eeluurimisvangistus Tallinnas Patarei vanglas. 22. novembril 1944 esitas RJRK riikliku julgeoleku alampolkovnik Pogožajev Paulile süüdistuse Vene NFSV kriminaalkoodeksi §58 1”a” tunnustel. 5. veebruaril 1945 andis RJRK riikliku julgeoleku major Jelisejev välja määruse Pauli vara konfiskeerimise kohta. RJRK riikliku julgeoleku majorite Jelissejevi, Zontovi ja Idel Jakobsoni poolt Vene NSFV kriminaalkoodeksi §58 1”a” alusel koostatud ja nende poolt allkirjastatud ning Boris Kummi poolt kinnitatud süüdistuskokkuvõte esitati Paulile 7. veebruaril 1945.
- NSV Liidu Siseasjade Rahvakomissari juures asuva erinõupidamise 26. mai 1945 protokolli nr. 19 alusel mõisteti Paul 10 aastaks vangi Venemaa paranduslike tööde laagritesse. KGB uurimistoimikute põhjal on saanud teatavaks, et Pauli karistuse kandmine algas 8. detsembril 1945 ning lõppes 28. augustil 1954. Toimikutes sisalduvad materjalid kinnitavad, et tema kinnipidamiskohtadeks olid Arhangelski oblasti vangilaagrid (Kotlase vangilaager, Konoša metsalaager, Arhangelski linna tööstuslaager, Talaga tööstuslaager), Komi ANSV Abezi invaliidide vangilaager ja alates maist 1953 Inta linna kivisöekaevanduse laager nr. 3. Selles laagris viibis Paul kuni vabanemiseni 28. augustil 1954. Kaug-Põhjast saadeti Paul eriasumisele oma perekonna juurde Siberisse Krasnojarski kraisse Verhne-Ussinski rajooni Verhne-Ussinski külla, kuhu ta saabus 4. septembril 1954 (vt. Geni albumit "Siber 1949-1957). Paul vabanes asumiselt 28. jaanuaril 1957. 8. märtsil 1957 asus perekond teele kodumaa suunas. Pauli ämm Marie Kello jäi Siberi mulda.
- Paulil, ühel arukal, õiglasel ja sitkel eesti mehel, oli õnn näha Narva rindel peetud võitluste tulemuse vormistamist Toompeal 1991. aastal. Tal oli õnn elada kaasa Eesti taasiseseisvumisele, sellele järgnenud sündmustele, laste abiellumisele ja lastelaste sünnile. Paul Ludvig Raude lahkus kaks nädalat enne 82. sünnipäeva 12. oktoobril 1995. Tema põrm puhkab oma relvavendade lähedal Tallinna Metsakalmistul.
- Kuno Raude
- RAUDE, Paul-Ludvig, Oskar, s. 26.10.13 Pärnumaa Uue-Vändra v. Suurejõe k., eluk. Virumaa Salla v., algharidus, tisler, arr. 10.11.44 Virumaa Küti v. Aruküla k., erin. 26.05.45 §58-1a, 10a + eriasumine, Arhangelski obl. metsalaager Talaga, Komi ANSV Abezi, Inta, vab laagrist 28.08.54, as. 05.02.57 (perekond küüditati Siberisse 25.03.49 ja 07.05.52). Oli Saksa sõjaväes. Suri Tallinnas 12.10.95 [ar 7770–E, kl] http://okupatsioon.ee/et/2015-01-15-14-20-17/137-r1998
view all
Paul-Ludvig Raude ← Mauts's Timeline
| 1913 |
October 26, 1913
|
Suurejõe, Uue-Vändra v, Vändra khk, Pärnumaa
|
|
| 1995 |
October 12, 1995
Age 81
|
Telliskivi tn. 33-7, Tallinn, Estonia
|
|
|
October 17, 1995
Age 81
|
Tallinna Metsakalmistu, Estonia
|