Linda Mandre

Oli metsavend Halinga valla Päärdu metsades koos vanematega alates 1945, hiljem koos abikaasaga kuni 1952. Arreteeriti 1952, sai 25+5, vabanes 1959. Kaitseväe juhataja poolt autasustatud 22. veebruaril 2000.a. III klassi RELVASTATUD VASTUPANU TEENETERISTIGA.

Estonia's Victims of Communism 1940–1991 https://www.memoriaal.ee/en/search/?q=Linda+ellermaa&f=all

ELLERMAA, Linda, Mihkel s. 1931 Pärnumaa Halinga v., trib. 27.12.52 §58-1a, 25a.; Mordva ANSV Dubravlag, vab. 11.03.59. [%C3%BCk] http://okupatsioon.ee/et/memento-1996/171-e1996

ELLERMAA, Linda, Mihkel s. 23.01.31 Pärnu- Jaagupi, 6 kl, arr. 15.10.52, trib. 27.12.52 §58-1a, 58- 11, 25+5, väh. 10 a; Mordva ANSV Javass; Dubravlag, vab. 11.03.59. Elas illegaalselt. Avaldatud uuesti. [ar 16112] http://okupatsioon.ee/et/2015-01-15-14-20-17/124-e1998

ELLERMAA, Linda, Mihkel s. 1931, eluk. Läänemaa Velise v. Palase k., ENSV RJM otsus 11.03.49, mitte küüditatud. [4087N]

Ellermaa, Salme, Mihkel, õde, s. 1933, mitte küüditatud.

Ellermaa, Anna, Mihkel, vanaema, s. 1884, mitte küüditatud. http://okupatsioon.ee/et/memento-1999/97-e1999

Raamatust: Aino Lepp Vabaduse hinnaks on elu. Tartu, Hotpress, 2008 (kordustrükid 2011 ja 2016): Mihkel Ellermaa (foto temast Siberi vangilaagris 1956. aastal - lk. 397, tema tütred Salme ja Linda aastal 1960 – foto lk. 398). Mihkel Ellermaa oli pärit Halinga vallast Lehtmetsa külast. 1941. aastal võttis taaktiivselt osa punavõimu kukutamisest. Koos teiste omakaitselastega püüdis ta 1943. aastal kinni vangilaagrist plehku annud punaarmeelase. 1944. aasta veebruaris läks rindele ja võitles seal kuni venelased taas Eesti vallutasid. Mihkel Ellermaa kodu võõrandati, perekonnale jäeti elamiseks vaid üks tuba. Mihkel Ellermaa varjas end Velisel, peamiselt Kaasiku talus.Tema naine Maria Ellermaa käis kokkulepitud kohas mehega kohtumas ja toitu viimas. Ühel korral võttis Maria kaasa ka tütred Linda ja Salme, sest mees oli hakanud laste järele igatsema. Hävituspataljonlased olid aga kohtumispaiga välja nuhkinud ja pannud välja varitsuse. Koos Mariaga oli kokkusaamisele tulnud ka Maria vend Aleksander Iilau. Mehed märkasid varitsejaid ja põgenesid. Maria Ellermaa arreteeriti ja viidi Pärnu-Jaagupi julgeolekusse, lastel kästi koju minna. Maria põgenes julgeolekust ja läks peitu mehe juurde. Mihkli ema ja lapsed tõsteti Nurga talust välja ja pandi elama vanadekodusse. Kui Mihkli ema suri, tuli tüdrukutel hakata otsima uut peavarju. Mihkel viis 14-aastase Linda ja 12-aastase Salme Kaasiku tallu, kus nad elasid paar nädalat. Vanemad andsid lastele raha ja käskisid sugulaste juurde minna, sest omavahelise nõupidamise tulemusel olid jõudnud järeldusele, et lastel on nendega koos olla ohtlik. Tüdrukud vahetasid tihti elukohta ja vahel kaotasid lausa teineteist silmist. 28. mail 1952 arreteeriti Salme. Paari päeva pärast ta vabastati ja kästi õe Linda peidupaik välja nuhkida. Salme oma õde ei reetnud ja hakkas end uuesti varjama. 15. oktoobril 1952 õnnestus julgeolekul Linda Ellermaa ja tema peigmees Heino Mandre tabada. Kuulnud sugulastelt, et õde on arreteeritud, andis Salme Ellermaa end julgeoleku kätte. Salmele ja Heino Mandrele mõisteti tribunali otsusega 25+5. Maria Ellermaa sai 27. veebruaril 1949 Kodesma punkri kaitsmisel surma. Surma sai ka Maria ja Mihkli tütar, kes oli sündinud 1946. aastal punkris. Mihkel Ellermaa võitles viimse padrunini. Ta arreteeriti haavatuna ja saadeti 25 aastaks Siberisse.