Lembit Andresen

Sünd Saaga elk.128.0.1:53?62,1006,2300,128,0

• https://opleht.ee/2016/03/in-memoriam-lembit-andresen-22-04-1929%E2...

Lembit Andresen (sündis 22. aprillil 1929 Kundas) oli eesti pedagoogikateadlane, pedagoogikadoktor, Tallinna Ülikooli emeriitprofessor. Tema peamiseks uurimisteemaks oli eesti rahvakooli vanem ajalugu. Ta on Nigol Andreseni vennapoeg. Lembit Andresen lõpetas 1948 Rakvere Õpetajate Seminari, 1950 Tallinna Õpetajate Instituudi ning 1957 ajaloo erialal Tallinna Pedagoogilise Instituudi. 1969 omandas ta pedagoogikakandidaadi ja 1975 pedagoogikadoktori kraadi, doktoriväitekiri käsitles Eesti rahvakooli kujunemist ja arengut 1880. aastani. Andresen on töötanud õpetajana, aastast 1958 TLÜ (aastani 1992 Tallinna Pedagoogiline Instituut, aastani 2005 Tallinna Pedagoogikaülikool) õppejõuna, aastast 1977 on ta olnud pedagoogika ajaloo professor, 1969-71 ja 1975-76 pedagoogika ja psühholoogia kateedri, aastast 1991 pedagoogika ajaloo õppetooli juhataja, aastast 2004 emeriitprofessor. Ta on õpetanud pedagoogika ajalugu ka TLÜ Haapsalu (1999-2008) ja Rakvere (2001-2009) kolledžis. Andresen on pidanud eestikeelse hariduse üheks tähtsaimaks eelduseks õpetajate ettevalmistamist, tema sellealased uurimused ulatuvad Bengt Gottfried Forseliuse seminarist (1684-86) kuni tänapäevani. Ta on kirjutanud esimese Eesti pedagoogika ajaloo (muinasajast kuni 1940. aastani) ning uurinud Eesti rahvakooli ajalugu seoses kirjaoskuse ja kooliraamatute arenguga. Andresen on ka selgitanud Lääne-Euroopa pedagoogikateaduse kaudmõjusid Baltimaade haridusele, eriti Jan Ámos Komenský ja Johann Heinrich Pestalozzi ideede jõudmist Eesti rahvakooli, ta on Eesti rahvakooli ajaloo uurimise koolkonna rajaja. Ta on uurinud Tallinna Pedagoogikaülikooli ajalugu (1919-99). Temalt on ilmunud ligi 300 artiklit ja 12 monograafiat. Andresen on B. G. Forseliuse Seltsi asutajaliige ja nõunik, Balti Pedagoogikaajaloolaste Assotsiatsiooni juhatuse liige (aastast 1999) ning Eesti Pedagoogika Ajaloo Seltsi asutaja ja esimees (aastast 2001). Ta rajas TLÜ muuseumi ning oli 1994-2006 selle juhataja. Andresen on algatanud Eesti üldhariduskoolide ajaloo-olümpiaadide (1965) ja Baltimaade pedagoogikateadlaste kooliajaloo konverentside korraldamise (1973). Ta on pälvinud J. A. Comeniuse medali (1992), Arthur Puksovi fondi auhinna (1993) ja Forseliuse Seltsi Suure Kuldtukati (2004) ning on võitnud riiklikel kasvatusteaduslike tööde võistlustel palju kordi esikohti (1996-2008). Eesti riiklik teenetemärk: Valgetähe V järgu teenetemärk (1997).

Tähtsamad ettevõtmised elutööst

Tallinna 21. Keskkooli ajaloo- ja kehalise kasvatuse õpetaja (1957–1959).

Tallinna koolinoorte ajalookonverentside algataja ja korraldaja (1958–1964).

Vabariikliku ajaloo-olümpiaadi algataja ja korraldaja (1963–1969).

Tallinna Pedagoogilise Instituudi pedagoogika ja psühholoogia kateedri õppejõud (1959) ning juhataja (1969–1971 ja 1975–1976).

Üleliidulise Üliõpilaste Teadusliku Töö pedagoogikasektsiooni teaduslik-metoodilise nõukogu liige (1973–1982).

Tallinna Pedagoogilise Instituudi õppejõudude ja üliõpilaste kooliajaloo uurimisrühma teaduslik juhendaja (alates 1960).

Õpetajate kooliajaloo uurimiskursuste teaduslik juhendaja (1967–1971).

Üliõpilaste Teadusliku Ühingu teaduslik juhendaja (1970–1994).

Pedagoogika ajaloo õppejõud Tallinna Riiklikus Konservatooriumis (1971–1973).

Baltimaade kooliajaloo konverentside algataja ja korraldaja Eestis (1973, 1977, 1982, 1992, 2003).

Kaitses pedagoogikadoktori kraadi Vilniuse Ülikoolis (1975).

Tartu Ülikooli pedagoogika teadusliku kraadi kaitsmisnõukogu liige (1982–1989).

Tartu Ülikooli pedagoogika doktorikraadi kaitsmisnõukogu liige (1991–1994).

B. G. Forseliuse Seltsi asutaja- ja auliige (2000).

Tallinna Pedagoogikaülikooli pedagoogika ajaloo õppetooli juhataja ja professor (1991–2004), emeriitprofessor (alates 2004).

Tallinna Pedagoogikaülikooli kasvatusteaduste magistrikraadi kaitsmisnõukogu esimees (1992–1996).

Tallinna Pedagoogikaülikooli muuseumi rajaja (1994) ja teaduslik juhendaja.

Baltimaade Pedagoogika Ajaloo Assotsiatsiooni juhatuse liige (aastast 1999).

Eesti Pedagoogika Ajaloo Seltsi asutaja ja esimees (aastast 2001).

Pedagoogika ajaloo õppejõud Tallinna Ülikooli (Tallinna Pedagoogikaülikooli) Haapsalu (aastast 1999) ja Rakvere (aastast 2001) kolledžis

Teoseid

Algust otsimas. Tallinn 2009.

Eesti algkoolid. Ülesvõtteid aastatest 1930–1940. Tallinn 2006.

Tallinna Pedagoogikaülikool 1919–1999. Toimetanud Lembit Andresen. Tallinn 2002.

Eesti rahvakooli ja pedagoogika ajalugu IV. Iseseisvusaeg 1918–1940. Tallinn 2007.

Eesti rahvakooli ja pedagoogika ajalugu III. Koolireformid ja venestamine. Tallinn 2002.

Eesti rahvakooli ja pedagoogika ajalugu II. 18. sajand. Tallinn 1999.

Eesti rahvakooli ja pedagoogika ajalugu I. Eellugu ja algus kuni Põhjasõjani. Tallinn 1997.

Eesti kooli ajalugu. Tallinn 1995 (2., täiendatud ja parandatud trükk 2003).

Eesti aabits. Reformatsioonist iseseisvusajani. Tallinn 1993.

Kirjamees ja rahvavalgustaja B. G. Forselius. Tallinn 1991.

Eesti rahvakooli vanem ajalugu. Tallinn 1991.

Eesti kooli vanem ajalugu. Tallinn 1985.

Eesti rahvakoolid 19. sajandil. Tallinn 1974.

Eesti rahvakoolide seadused 18. ja 19. sajandil. Koost. Lembit Andresen. Tallinn 1973 (2. trükk 1988).

Vikipeedia artikkel

Surmateade ERR uudistes

Kultuurilooline haud - Sünni-, surma- ja matuseaeg ning matmispaik

Эстонские нарoдные школы в XVII-XIX веках. Таллин 1980.