Jaan Sova

Jaan Sova (1916-1945) oli Ennuksemäe metsavendade salga liige. Ennuksemäe punkri rajasid 1944. aastal Jaan ja Evald Sova, kellega hiljem liitus veel kümme metsavenda.

ENNUKSEMÄE PUNKER 1945 Paistu Kiriku ette ümbermaetud metsavendade kalmul rist ja kivi kirjaga “Siin puhkavad 21. II 1945 Ennuksemägedel tapetud eestlased Karl Tilk 1901, Evald Sova 1912, Jaan Sova 1916, Peeter Mallene 1914, Paul Olep 1924”.

Ennuksemäe punkrist: Tarvastu valla ettevõttel ehitati kunagise punkri asukohale uus, mis avati 13.11.2010. Seal oli Eesti metsavendade teadaolevalt üks suuremaid punkreid: “Metsavennad olid valinud endale elamispaigaks Ennuksemäe künka, mis asus Muressa soo ja Kassiküla soo vahel, Mustlast 9 km kaugusel. Maa-aluseid punkreid (miks mitmuses punkreid?) hakati sellele mäele ehitama 1944. aasta sügisel, pärast venelaste tagasitulekut. Suure ühispunkri valmistamise idee olevat tulnud Muri meestelt. Muri talu oli sellelt mäelt umbes 3 km kaugusel. Jaan ja Evald Sovaga liitusid Saaremaa talu peremees Peeter Mallene ja Massumõisa talu perepoeg Arved Rull. Nelja mehega liitusid tuttavad naabervallast Tuhalaanest – Hiire talu peremees abikaasaga, August ja Meeta Ronk, Elmar Ronk ja kaks meest Tõrva kandist. Punker oli ehitatud võimas. Jaan Nõmmik meenutab:” Kõigepealt oli suur meeskonnaruum, 5 m pikk, 4 m lai ja 2 m kõrge. Maa-aluseid käike avade juurde pääsemiseks oli mitukümmend meetrit. Välja pääses mitmest eraldi luugist. Luugi peal kasvas kuuseke või põõsas, mis oli mullamättaga luugilaudadele kinnitatud, sellest tõstmisel avaneski pääs koopasse.” Punker oli hästi kindlustatud ja selle ümbrus mineeritud. Korraga võis punkris end varjata 30 inimest (see on nüüd küll mingi legend!! või laest võetud arv!!) Ennukse punkris käis ka palju neid, kes olid seal ainult lühikest aega (jälle teab-kust tulnud legend!!). Ilmselt sellepärast sai ka NKVD punkri olemasolust teada ja ründas juba 1945. aasta 21. veebruaril seal olevaid metsavendi ootamatult. Suur NKVD väeüksus piiras punkri ümber. Võitlus kestis kuni järgmise pärastlõunani (sic!?!). Punkri kaitseks ehitatud miiniväljad (teistel andmetel olid selleks kaks lennukipommi) ei hakanud suure lume ja jäätumise tõttu tööle. Kaitsjate olukorda raskendas ka punkris puhkenud tulekahju” //Jüri Jürgen, Metsavendlusest Viljandimaal ajaloo peeglis (õpilase kodu-uurimistöö, juhendaja Tiina Jürgen), 1996, lk. 39–40 (käsikiri Viljandi muuseumis)//.

NKVD eriteates on Ennuksemäe punkri vallutamine kirjas järgmiselt: “21. veebruaril 1945. a., pärast agentuurandmete saamist selle kohta, et Tuhalaane ja Holstre valdade kokkupuutekohas asub metsas relvastatud bandiitide grupp, teostas ENSV NKVD Banditismiga võitlemise osakonna ja NKVD Viljandimaa osakonna operatiivgrupp maakonna-osakonna ülema julgeoleku vanemleitnant Laasi juhtimisel koos NKVD 138. laskurpolgu võitlejatega operatsiooni nimetatud bandiitide grupi likvideerimiseks. Kahe kilomeetri kaugusel Holstre valla Ennukse talust avastati tiheda metsaga kaetud kõrgendikul hästi maskeeritud blindaaž, mille luuk osutus seestpoolt suletuks. Blindaažis olid bandiidid. Ettepanekule alla anda vastasid bandiidid sellega, et lõhkasid akumulaatorivooluga spetsiaalselt ettevalmistatud fugass-miini, mis oli maasse kaevatud 3 meetri kaugusel sissepääsuluugist, ja seejärel, tõstes luugi, avasid tule vintpüssidest. Käsigranaatide heitmisega lasime luugi õhku. Bandiidid taganesid blindaaži sügavusse ja hakkasid tulistama läbi sisemise ukse ava. Allaandmise ettepaneku kordamise peale jätkasid bandiidid ägeda vastupanu osutamist. Bandiitide blindaažist väljasuitsetamiseks heideti luugist sisse süüdatud õlgi, kuid ilma tulemusteta. Bandiidid taganesid maa all kuhugi kaugemale. Maastiku hoolikal ülevaatamisel avastati 100 meetri kaugusel blindaažist mäe all maa-alune käik. See tuli blindaažist ja käigul oli seitse hoolikalt maskeeritud väljapääsuava. Proovisime bandiite välja suitsetada suitsuga, mis lasti maa-alusesse käiku. Suitsu sees olevad bandiidid, nähes käigu avastamist, tegid kõik luugid lahti ja avasid sealt tugeva tule kuulipildujatest (tegelikult kuulipildujaid ainult üks), vintpüssidest ja püstolitest ning hakkasid loopima käsigranaate. Kuus tundi kestnud tulevahetuse tagajärjel tapeti 7 bandiiti, võeti kinni 5 bandiiti (neist 2 haavatud). Bandiitidelt võeti ära relvi: 7 vintpüssi, 3 automaati, 1 kuulipilduja, 4 püstolit, 300 padrunit. Blindaaž hävitati. Meie kaotused: tapetud NKVD sisevägede 138. laskurpolgu leitnant Ozerov, raskelt haavatud sama polgu võitleja Denisenko” // ERAF 131SM-1-29, 87–87p// Lisaks eriteatele on olemas ERAF-is ka operatsiooniakt, mõnevõrra täpsem, aga mitte oluliselt erinev.

Vangilangenute juurdlustoimik ERAF 130SM – 1 – 14592: Lahingu päeval 21. 2. 1945 olid punkris kõik 12 inimest, kes seal elasid: Meeta Ronk Evald Sova † Jaan Sova † Peeter Mallene † Arved Rull Paul Olep † Aleksander Kristian † Erich Kaasik † (August Ronk nimetas teda ülekuulamisel Edgard?? või vähemalt nii protokollis kirjas) Karl Tilk † Aksel Riit August Ronk Elmar Ronk (PS – Ronk’ad ja Riit olid tulnud punkrisse alles jaanuaris, punkrisse juhtis neid seda teadnud August Ronk).

Neist vangi langesid viis: Meeta Ronk August Ronk Aksel Riit Arved Rull Elmar Ronk; ülejäänud seitse jäid siis lahinguväljale.

Punkris oli kindel distsipliin, valve väljas ja keegi ei tohtinud omapead ringi kolada, punkrist käisid kaugemal ainult Sova’d, ka Mallene ja Olep, aga ainult loal. Pealik oli Evald Sova.

Raamat "Sõjasurmad aastatel 1939/1945" lk. 310.

Raamatust: Puhake, paremad pojad. V osa / Martin S. Kull. Sarjast Metsavenna-eri. Eesti Ajalookirjastus, Tartu, 2013.

Jaan Sova, vendadest noorem oli sõjaväes väljaõppinud sapöör. Vanem vend Evald Sova oli ohvitseri aukraadis. Nemad hukkusid Ennuksemäe punkrile korraldatud haarangus.

Ennuksemäe punkri ehitamise algatasid teadaolevalt kaks Holstre valla Muri talu perepoega, Jaan ja Evald Sova. Jaan Sova oli sündinud 28. juulil 1914. Ta olnud Saksa sõjaväes leitnandi aukraadis ning kuulunud Eesti Vabariigi ajal ka Kaitseliitu. Jaanist kaks aastat noorem Evald oli samuti olnud Saksa sõjaväes. Rindel olles sai ta 1944. aasta märtsis mürsukillust pähe raskesti haavta ning viibis tükk aega laatsaretis. Evald Sova olnud kange pillimees ja kuuldavasti ka naistemees. Eesti Vabariigi ajal olnud ta ka suur tehnikahuviline ning tegelenud motospordiga. Arhiivmaterjalide põhjal said just tema kuulipildujatules otsa haarangut läbi viinud üksuse ohvitser ja punaväelane.

Kommunismiohvrite andmebaasis

Foto Viljandi muuseumis: Holstre pilliansambel Acord sh Jaan ja Evald Sova u 1935. Vasakult 1.Evald Sova, akordion 2.Leonard Saar, kitarr 3.Jaan Sova, trumm 4.Peeter Mallene, bandžo 5. ?, viiul.

Foto Viljandi muuseumis: taluõuel rivis 3 hobust, nende seljas väikesed poisid, vasakult Evald Sova, Jaan Sova, Raimund Änilane. Ca 1920