Ilmar Paul

Paul Ilmar 11.09.1910 - 31.12.1994. 1941 Viljandi 17. hävituspataljoni III roodu liige. II ms Eesti Laskurkorpuse 300. laskurpolgu komandör, polkovnik Rahva Omakaitse peastaabi liige

• https://www.memento.ee/wp-content/uploads/2017/05/Memento-Raamat-10... - lk 403 (402)

PAUL, Ilmar, Johan m, s. 11.09.10 Pärnumaa Tõstamaa v., eluk. Tallinn, keskh., sõjaline kõrgh., EV kolonel, 22. territoriaalkorpus, hävituspataljon nr.2 (17). 1941 Looderindel, üliõpilane Tšeljabinski Instituut, põllumajanduse mehhaniseerimine, Eesti korpus, 7. laskurdiviis, staabis kapten. [ERAF kart. 23; Salo].

• https://www.digar.ee/arhiiv/nlib-digar:443661 - Tallinn septembris 1944
• https://www.digar.ee/viewer/et/nlib-digar:443661/380497/page/114

23. septembril saabus linna eesti laskurkorpuse komandör kindral Lembit Pärn koos mingisuguse operatiivgrupiga, mida omakorda saatis 300. polgu „väesalk” polgukomandör Ilmar Pauli juhtimisel. Fjodor Paulmani andmetel kuulus „väesalka” viis motoriseeritud suurtükiväedivisjoni, „katjuušade” divisjon ja tankirood.

• https://www.digar.ee/arhiiv/nlib-digar:489007 - Suvesõda Harjumaal 1941
• https://www.digar.ee/viewer/et/nlib-digar:489007/391728/page/143

Eestis tegutsesid hävituspataljonid.
Ilmar Paul selgitab (666, lk 182): Harjumaal formeeriti kaks hävituspataljoni, 10. ja 20. hävituspataljon. Formeerimist juhtis EK(b)P Harjumaa Komitee eesotsas esimese sekretäri K. Tomingaga (Karl Toming - H.L.).

• https://www.digar.ee/viewer/et/nlib-digar:489007/391728/page/144

Hävituspataljoni roodukomandör v-leitnant Ilmar Paul (666, lk 182): 10. Harjumaa hävituspataljon formeeriti peamiselt Ellamaa jõujaama, Järvakandi, Kohila paberivabriku ja Kehra vabriku töölistest. Pataljoni komandöriks määrati piirivalvekapten I. Grigorjev, komissariks EK(b)P Harjumaa Komitee propaganda ja agitatsiooniosakonna juhataja P. Lazarev. Seda pataljoni asuti koondama Kohilasse. Pataljoni tegevus hõlmas Harjumaa lõunaosa. Esimesi suuremaid operatsioone toimus 4.-8. juulini 1941 Juuru-Kuimetsa- Vahastu piirkonnas, kus relvastatud kallaletungi kohalike nõukogude asutuste ja Kaiu õhuvaatlusposti vastu korraldas bandiidijõuk. Juuli esimese dekaadi lõpul viidi läbi operatsioonid ka Kergu aleviku, Viluvere jaama ja Rapla piirkonnas. 9. juulil 1941, kui fašistlikud väeosad hõivasid Märjamaa ja tekkis oht, et vaenlane võib tungida Tallinna, rakendati 10. Harjumaa hävituspataljoni linna kaitsele. Ta paigutati Nõmmele, sanatooriumi piirkonda, kus käis kaevikuid kaevamas ka Arudevahel. Märjamaa lahingu ajal asuti Kehras formeerima 20. Harjumaa hävituspataljoni. 17. juulil 1941 on tehtud esimene sissekanne pataljoni relvade ja laskemoona väljaandmise raamatusse. Üle 30% pataljoni isikukoosseisust olid kommunistid, paljud neist olid juhtivatel ametikohtadel.

• https://www.digar.ee/viewer/et/nlib-digar:489007/391728/page/163

Sõjaajaloolane polkovnik Ilmar Paul (664, lk 246): Peakaitsepositsioon oli välja ehitatud poolkaares ümber Eesti NSV pealinna. Positsioon algas Harku järve piirkonnast ja kulges läbi Harku mõisa Pääskülla, piki Nõmme lõunaserva Raudalu maanteele, sealt edasi Ülemiste järveni, Assaku, Lagedi, Iru, Muuga kaudu uuesti Soome laheni. Väeosad olid kaitsel üle 30 km pikkuse ja 3 meetri sügavuse tankitõrjekraavi taga.

• https://www.digar.ee/viewer/et/nlib-digar:489007/391728/page/370

Ajalehes Rahva Hääl kirjutab Nõukogude armee polkovnik, sõjasuvel 1. Eesti Kütipolgu komandör ja seejärel Eesti laskurkorpuse 300. laskurpolgu komandör Ilmar Paul 22. novembril 1968 (354): Kui 20. augustil Tallinnale uut pealetungi alustanud fasistlikud väed ähvardasid murda läbi rinde Kiviloo-Perila suunas, saadeti 1. Eesti Kütipolk seal vasturünnakule. Suure meisterlikkusega juhtis Mihhail Pasternak lahingut. Vaenlase ettetunginud osi tabasid hoogsad haardelöögid, sinna kus ähvardas läbimurdeoht, kontsentreerid tuli ja täiendavaid jõude.

• https://www.digar.ee/viewer/et/nlib-digar:489007/391728/page/371

Ilmar Pauli sõnul hindas Partei ja Nõukogude valitsus kõrgelt Mihhail Pastemaki teeneid ja sõjasuvel autasustati teda Punalipu ordeni ja postuumselt 26. augustil 1941. a. Lenini ordeniga.
...
punaterrorist Mihhail Pasternak pani Eestis toime aegumatuid sõjakuritegusid, sealhulgas on tema hingel Kautla ruumis toimepandud mõrvad ning Kautla ja teiste talude mahapõletamine. Samuti osales selles sõjakuriteos Kautlat Ardu poolt küljest rünnanud Viljandimaa 17. hävituspataljoni II roodu komandör v- leitnant Ilmar Paul.
...
Johannes Loopere kuul lõpetas 24. augustil 1941 Raasiku valla Loopere talus Suvesõjas timukatööd teinud Eesti rahva silmapaistva juhi ja sõbra (polkovnik Ilmar Pauli sõnul õppis Mihhail Pasternak Tallinnas eesti keelt, hoolega õppis tundma eesti rahva ajalugu, tavasid, kombeid), leivanäljas võitlejate esiridades tallu tunginud piirivalvekapteni Mihhail Pasternaki elu (354; 610, lk 279, 294, 307, 325; 621, lk 129).

• https://www.digar.ee/viewer/et/nlib-digar:489007/391728/page/372

Samas ei häbene hävituspataljonlane Ilmar Paul väita (865, lk 66): Kangelastena langesid oma võitlusüksuse esiridades polgukomandör ja komissar siis, kui 23. augusti varahommikul läks polk oma komandöri ja komissari vahetul juhtimisel uuesti vasturünnakule.
354. Paul I. Mehise võitleja elutee: Mihhail Pastemaki 60. sünniaastapäevaks. - Rahva Hääl, 22. november 1968.
664. Paul Ilmar. Kui ring sulgus linna ümber. - Ühises rivis ühise vaenlase vastu: Mälestusi kaitselahinguist Eesti NSV-s 1941. aastal. - Tln: Eesti Raamat, 1969.
665. Paul Ilmar. Rahvaväe võitlustee. - Suure võitluse algus: Mälestusi Suure Isamaasõja esimestest kuudest. - Tln: Eesti Raamat, 1965.
666. Paul Ilmar. Suure Isamaasõja sündmustest: Harju rajooni kodu-uurijate seminar-kokkutulek 11 .-14. juulini 1974: Artiklite kogumik / Eesti NSV Teaduste Akadeemia. - Tln, 1974.

• https://www.digar.ee/arhiiv/nlib-digar:489054 - Suvesõda Järvamaal 1941
• https://www.digar.ee/viewer/et/nlib-digar:489054/391481/page/274

Nii kinnitab Viljandi 17. hävituspataljoni rooduülem v-leitnant Ilmar Paul (947,1 116 jj; 952, lk 119-120): Augustikuu esimestel päevadel saime andmeid, et Järva-Madise, Puiatu, Paunküla ja Aegviidu soodes asub ja tegutseb suurem, ligi 200-meheline bandiitide jõuk. Et seda hädaohtlikku pesakonda likvideerida, korraldati nende vastu üks suuremaid operatsioone. Peale meie üksuse (st Viljandi 17. hävituspataljoni - H.L.) võttis sellest osa veel teisigi hävituspataljone, näit. Tallinnast jne. Kõneldi muuseas, et sealsete valgekaardi jõukude juurde olevat koondunud ka Soome parašütiste ja Saksa diversante, ja et kuskil seal metsas olevat maandunud isegi Soome lennuk. Surusime bandiidid Aegviidu metsadesse. Üsna paljud neist sattusid meie kätte vangi ja lasti kohal maha... Soodest leiti loomakarju, mis olid sinna pakku aetud. Kõnesolev operatsioon kestis 3 päeva. Selle lõppedes jäi meie pataljon peatuma Albu tee äärde Järva-Madisest põhja pool...
Teisal väidab v-leitnant Ilmar Paul 8. armee arhiivi materjalide alusel (746, lk 88): Agentuurandmete põhjal Ravila, Ardu, Nõmme, Mustla, Kellasaare, Madise, Albu ja Mõnuvere ümbruskonnas on kindlaks tehtud suure, kuni 500 mehelise bandiitide üksuse olemasolu. Nende likvideerimiseks saadeti nende vastu TV, VII, X, XV ja XX hävituspataljon. Operatsiooni juhtis Balti NKVD piirivalvevägede kapten Pasternak (kapten Mihhail Pasternak - H.L).

• https://www.digar.ee/viewer/et/nlib-digar:489054/391481/page/286

Operatsiooni õnnestumiseks oli kohale veetud veel abijõududena Järvamaa 15. hävituspataljoni üksus ja 17. Viljandi hävituspataljoni II rood (selle grupi üldjuhiks oli v-leitnant Ilmar Paul), kes pidid lähenema Mustla küla poolt. Samuti oli kohal Harjumaa miilitsa hävitussalk (operatiivgrupp) - 40 meest Tallinnast jm. (912, lk 53; 944, 1 1-2; 951, lk 17).

• https://www.digar.ee/viewer/et/nlib-digar:489054/391481/page/295

Eversti Henn-Ants Kure kirjutab oma ettekandes Erna salga tegevusest kokkuvõtlikult (868, lk 1260): Kella 12.00 paiku sattusid põhja pool asuvad valvepostid vaenlasega tulevahetusse. 15 minutit hiljem sai kuuldavaks, et Sae juurde jõudis motoriseeritud kolonn. Aja võitmiseks saatsin välja ühe rühma (1 ohvitser ja 12 sõdurit) (tegelikult värnikki Oleg Marnot koos 15 ernalasega - H.L.), kes kolonni (8 autot, 1 autobuss ja 1 sanitaarauto) ründas ning autod oma valdusse võttis (autori rõhutus - H.L.). Pärast venelaste kahekordset vasturünnakut oli ta aga sunnitud tagasi tõmbuma. Seda lugu tunnistatakse ka punaste poolelt. Nii kinnitab 17. Viljandi hävituspataljoni 3. roodu komandör v-leitnant Ilmar Paul avameelselt (947,1116 jj; 952, lk 120): Tekkis väga laiaulatuslik kokkupõrge. Bandiidid ründasid päris eeskujulikus lahingukorras meie autosid, kihutasid meie valvemeeskonnad laiali ja vallutasid 8 masinat (autori rõhutus - H.L.). Kui meie abijõud kohale jõudsid, taganesid valged metsa kogu aeg meid tulistades. Seejuures rakendati üsnagi ulatuslikult n.n. „kukulinnu" võtet: tulistati puude otsast.

• https://www.digar.ee/viewer/et/nlib-digar:489054/391481/page/309

Ardu poolt küljest ründas Kautlat Järvamaa 15. hävituspataljoni üksus ja Viljandimaa 17. hävituspataljoni II rood v-leitnant Ilmar Pauli juhtimisel (912, lk 53; 944, 1 1-2). Kirjutatakse: Kõige suurem pealetung toimus Ardu suunast, kus oli koondatud üle 1000 punaväelase. Kell üks päeval alanud rünnak lõppes kell 4 õhtupoolikul. Ettevaatlikult ja hirmul tuldi metsa, liiguti sihi serval ja tungiti peale karjana. Metsa kardeti... (234).

• https://www.digar.ee/viewer/et/nlib-digar:489054/391481/page/370

Ka hävituspataljonlasest ajaloo-uurija Ilmar Paul väidab (837, lk 195): 26. juulil andis 10. laskurdiviisi komandör 98. laskurpolgule käsu Türi vabastamiseks. Väeosad täitsid selle käsu. Linn vabastati, kuid kahjuks lühikeseks ajaks.

• http://www.kalmistud.ee/haudi?action=hauaplats&filter_hauaplats_hau...
• http://prosopos.esm.ee/index.aspx?type=1&id=23024
• http://www.ra.ee/fotis/index.php/et/photo/view?id=749860
• http://ekspress.delfi.ee/kuum/vintri-tragoodia?id=69065777
• https://et.wikipedia.org/wiki/Vintri_dessant
• http://www.postimees.ee/1439665/kulm-punane-meri
• http://kultuur.elu.ee/ke501_suvesoda.htm
• https://arhiiv.err.ee/audio/vaata/tallinna-kaitsjate-tund