Hermann Julius Schmalz [Malza]

Sündis 25.03.1870 Kõnnu külas, 14.04.: http://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.1269.1.356:12?95,1664,900,300,0 Hermann Julius Malza. Isa: Grundb.[esitzer = maaomanik] Jakob Malza, ema: Marie.
Ristivanemad: Mölder Carl Wilh. Friedenberg; 2. maaomanik Carl. Joh. Knochenstiern?, 3. Dem.[oiselle] Johanna Weiden.

Hermann Julius Schmalz (25. märts/6. aprill 1870 Kõnnu küla, Räpina vald, Võrumaa – 16. november 1945 Räpina) oli eesti luuletaja ja muusik. https://et.wikipedia.org/wiki/Hermann_Julius_Schmalz

Sündis 25.3.1870 Kõnnu külas: http://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.1269.1.356:12?105,1661,869,3... Jakob ja Marie Malza poeg. Nimi: Hermann Julius Malza

1874 Räpina vallaelanike nimekirjas: http://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.1865.2.74/3:42?42,1192,1032,... Nimi: Erman Julius Maltza.

1915-1927 Räpina vallaelanike nimekirjas: http://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.3334.1.103:190?765,1856,3553... Nimi: Herman Juulius Maltza.

Hermann Juliuse õde Bertha ja vend Arthur Gottfried 1090-1940 Räpina personaalraamatus Kurekülas: http://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.1269.1.837:139?193,1677,523,... Nimi: Schmalz (Malza).

• https://et.wikipedia.org/wiki/Hermann_Julius_Schmalz
• http://www.wi.ee/voro/index.php/kiraenigu/hermann-julius-schmalz

Usutavasti ei ole kuigi palju neid eestlasi, kes poleks kunagi laulnud „Sauna taga tiigi ääres". Tegemist on lauluga, mis, läbinud folkloriseerumisprotsessi, on hakanud oma elu elama. Vähem on inimesi, kes teavad, et laulu autoriks on Hermann Julius Schmalz (1870-1945), veel vähemad teavad, et padukuulsa laulu inspiratsiooniallikaks on sauna tagune tiik Räpina vallas Kõnnu külas, tema sünnikodus.

Marju Kõivupuu kirjutab ajakirjas Mäetagused (1999, nr 10): Hermann Juliuse isa Jakob oli pärit Võrumaalt Peravallast, ema Marie Matisen Paistust. Hermanni ema Marie kolis Räpina valda Kõnnu külla Karksi-Nuiast, kus tema teinepool Jakob kõrtsmiku ametit pidas. Ilmselt sündis pere viimane laps Hermann Julius juba Kõnnu külas, kus teda olla lihtsalt Malzi Härmaks kutsutud. Nende kodu asunud mäe peal. All koplis tiigi ääres olnud laste meelispaik, kus Hermann vanema venna Arturiga mängida armastas.Hermann Julius Schmalz.

Schmalzi kirjanduslikku loomingusse kuulub 33 luuletusest koosnev luulekogu „Ööpik Võhandu kaldalt ehk Üürikese aja laululind" (1894), menukamad olid setu-ainelised lood ja naljalaulud – Schmalz oli suur setu kultuuri austaja. Aga „Tiigi ääres" avaldati 1901. aastal 11 nelikvärsist koosnevana „Nalja laulikus".