Harri Kõrvits

Harri Kõrvits (1915-2003) oli Eesti muusikateadlane ja helilooja

Harri Kõrvits sündis 16. oktoobril 1915 Paides. Orelimängu õppimist alustas EELK Türi koguduse organisti Juho Varandi juures, kelle õhutusel läks edasi õppima Tallinna Konservatooriumi kirikumuusika osakonda, mille lõpetas 1939. a. Orelit õppis H. Kõrvits H. Lepnurme juures, koori- ja orkestrijuhtimist T. Vettiku ja O. Rootsi juures. Juba 1935. a sooritas ta konsistooriumi juures köster-organisti eksami ja töötas Koeru kirikus köster-organistina. 1938. a lõpul valiti ta kolme kandidaadi seast Tallinna Toompea Kaarli koguduse köster-organistiks (tööle kinnitatud 1. veebruaril 1939). Sel kohal oli ta kuni 1940. a detsembri sundmobilisatsioonini. Pärast sõda töötas H. Kõrvits Kunstide Valitsuses, Eesti Raadios, Teatri- ja Muusikamuuseumis jm. 1952. a lõpetas ta konservatooriumi veel muusikateaduse alal (juhendaja A. Vahter).

H. Kõrvits on avaldanud ajakirjanduses artikleid ja retsensioone, koostanud raadiosaateid, kirjutanud raamatuid. Laiemalt on ta tuntuks saanud oma heliloomingu kaudu.

H. Kõrvits abiellus aastal 1943, perre sündis 4 poega: Tõnis, Toomas, Tiit ja Harri.

1992. aastal suri abikaasa Leida. Õpetaja Avo Üpruse matusekõnest jäi helisema lause: "Sa oled kalli hinnaga ostetud, mine ja ära tee pattu!" See sai Harrile pöördepunktiks. Ta ise on öelnud, et sellest ajast alates püüdis ta nende sõnade järgi elada. Neist tundeist kantuna sündis vaimulik segakoorilaul "Su poole, Issand, südamest ma tõstan oma hääle, mind päästa patu häda seest ja halasta mu peale..." (M. Lutheri sõnad), kui ta pöördus tagasi kodukirikusse, Tallinna Kaarlisse.

Ajavahemikul 1992-98 kirjutas H. Kõrvits 15 koraali segakoorile. Kasutatud on lauluraamatu tekste, millel polnud iseseisvaid viise, samuti vaimulikku luulet. Stiililt on need luterlikule traditsioonile toetuvad palvelaulud, laulatuse-, leeripüha- ja leinalaulud.

Eriti hindas helilooja ise laule "Halleluuja, Jeesus elab", "Jeesuse käed" ja "Õhtupalve", mis Kirikumuusika Liit 1998. a ka ära trükkis. Lisaks nendele on ta loonud veel mitu kaunist jõululaulu segakoorile. 1996. a pühendas ta Tallinna Kaarli koguduse segakoorile Ps 51 tekstile kirjutatud pikema laulu "Loo mulle, Jumal, puhas süda" ja 1992. a abikaasa mälestuseks soololaulu "Requiem aeternam". Sellele lisandusid veel 7 soololaulu, mis on käsikirjas. "Üksnes Jumala juures on mu hing vait" on kirjutatud 11. juunil 1996 ja pühendatud Hella Tedderile tema 75. sünnipäevaks. Nendel aastatel kirjutas H. Kõrvits ka lastele kahe- ja kolmehäälseid laule, mis samuti on käsikirjas.

"Nüüd muldne astja mõranenud ja purunenud savist kruus. On elu põrmu varisenud ja valusõnad saatjail suus: Kas tõesti lõpetatud kõik, kas murtud jäävalt elukäik? Jah, see mis muldne, mulda langeb, mis põrmust, põrmu osaks saab. Mis kaduv, kaduvuses kulgeb, kuid siiski kindel lootus jääb: kui lõpeb maine matkatee, uus elu igavikus ees." (A. Paul)

Harri Kõrvitsa ärasaatmine toimus 12. aprillil Tallinna Kaarli kirikust Metsakalmistule. IN MEMORIAM HARRI KÕRVITS (16.10.1915 - 09.04.2003) Marika Kahar

• Viimne rahupaik

Personaalraamat. XXI. Särevere, Kolu, Laupa, ...; EAA.1237.1.512; 1911-1926 Saaga EAA.1237.1.512:129?382,1272,3589,395,0