Elmar Kurvits

Elmar Kurvits (1909), varjunimed Juku, Kure Juhan. Oli metsavennana Jaan Rootsi salga liige. Legaliseerus 1956, kuid teda ei õnnestunud KGB-l kinni panna, sest talle ei leitud mingit süüd peale enda varjamise. Elmar Kurvits töötas hiljem mitmeid aastaid Taevaskojas looduskaitseala valvurina. Sõjaliste teenetega vabadusvõitlejat Elmar Kurvitsat autasustati 1998. aastal V klassi Kotkaristiga.

Kohtumine surnuaiapingil «Elmar, kuule Elmar, mina olen Ludvig Juks,» sikutab üks vana mees teist vaikselt kuuest. Nad istuvad kõrvuti aukohal oma punkrikaaslase August Sabbe hauaplatsil. Mälestusteenistus käib, õhus hõljub veel noorte sõdurite kogupaugu püssirohusuits. Elmar Kurvits ja Ludvig Juks pole kohtunud 1954. aastast peale, kui nad Suure Taevaskoja punkri juurest eri suundadesse põgenesid. Sabbe läks kolmandat teed. Nüüd suruvad kaks ellujäänud vana meest teineteisele käe pihku ja Sabbele läheb ajalehepaberi seest kimp valgeid krüsanteeme, mis leiavad koha kaitseväe juhataja liiliapärja kõrval. Juks ega Kurvits Sabbet ei reetnud, kuigi julgeolek neid selleks sundis. Allikas: http://arhiiv2.postimees.ee:8080/htbin/1art-a?/98/09/28/uudised.htm...

• http://www.postimees.ee/print/2555407/metsavend-august-sabbe-matuse...
• http://kultuur.elu.ee/ke488_metsavennad.htm
• Artikkel Elmar Kurvits Vikipeedias:https://et.wikipedia.org/wiki/Elmar_Kurvits
• Elmar Kurvits sai 1998 Kotkaristi V klassi teenetemärgi

Temast raamatus: Kolonelleitnant Heljuste hingepalve / Martin S. Kull. Sarjast Metsavenna-eri. Eesti Ajalookirjastus, Tartu, 2015.

6. juunil 1952 hukkus Räpina lähedal Ristipalos tšekistide poolt salakavalalt lõksu meelitatud ühe Lõuna-Eesti kõige pikemalt, organiseeritumalt ja julgemalt tegutsenud metsavendade jõugu tuumik, keda mitmetes arhiivtoimikutes on nimetatud selle juhi Jaan Rootsi hüüdnime järgi Orioni salgaks. Selline nimi on muidugi väga kummaline ja arusaamatu, sest teadaolevalt ei ole Jaan Rootsi toonased kaaslased teda kunagi sellise hüüdnimega kutsunud. Pealiku hüüdnimedeks – kui üldse – olid Skaut, Ivo ja Orjol. Pole võimatu, et hüüdnimi Orion tekkis puukeelsete uurijate poolt Orjoliga (Kotkas) segiajamisest, eks kirjapilt ole ju suhteliselt sarnane. Selle jõugu üks pääsenud liikmetest oli ka Elmar Kurvits, kes pääseski vangistusest, mis on kahtlemata äärmiselt erakordne. Elmar Kurvits oli pärit Põlva vallast. Tema vanematel oli seal 320 ha suurune suurtalu, ja nagu ta ise öelnud, olnud tema vennad Eesti Vabriigi ajal ohvitserid, kuid selleks ajaks surnud. Ta olnud kodanlikul ajal Petseris politsei konstaabliks. Saksa okupatsiooni ajal aga töötanud Põlva vallas politseis sekretärina. Kartes saada karistatud politseis teenimise eest, hakkas end varjama 1945. a. ning viibis illegaalina. Temast sai Jaan Rootsi salga liige 1950. aasta suvel, oli seal umbes 1952. a. kevadeni, 1952. a. sügisest Taevaskoja metsas koos teistega. Sel ajal abistas neid üks kohalik naine – Salme Kähr, kes oli Elmar Kurvitsa hea tuttav, kes töötas kokana Taevaskoja laste tuberuloosi sanatooriumis. Naine elas koos emaga väikeses talus jõe ääres, metsavendade punkrist 2-3 km kaugusel Taevaskoja metsas. Eesti Vabariigi ajal oli Salme Kähr töötanud teenijana Elmar Kurvitsa venna talus ning Elmar Kurvitsal olnud temaga intiimset laadi suhtes.