Eduard Magnus Jakobson

Eduard Magnus Jakobson (Jacobson 24. jaanuar 1847 Torma, Tartumaa – 21. juuli 1903 Tallinn) oli eesti graafik ja baptisti jutlustaja.

See mees on esimesi eesti baptiste ja meie kirjanikke ning laulumehi, kes nagu unustusse jäänud. Jakobson ristiti Peterburis juba 1859., seega 15 aastat enne Eesti baptismi algust. Oli haritud mees, kunstpildilõikaja, sellekõrval kuulutas Kristust ja levitas kirjandust. Oli pikemat aega Saratovis piiblilao juhataja.

Pärnu ärkamiste ajal kuulutas seal mõjuga, ja laulis haaravalt. Olles meie esimene kirjanik, ta toimetas kalendreid ja kooliraamatuid kristlikus vaimus ja soetas muud kirjandust. Raudvarana on ta meile jätnud oma "Rõõmsad Evangeliumi laulud", millest mõned laulud (Mu süda siin, Ma tean, et Õnnistegija, Valjust hüüdvad tuuled, Minu kodu on seal üleval, Kuulge mu armsad, jne. jne) meile päris hümniks on kujunenud. Hiljem on Tetermann seda väljaannet silunud, kuid Jakobson on need meile annetanud. Tema nimi elab edasi nende kaudu eesti baptistide hulgas.

• http://et.wikipedia.org/wiki/Eduard_Magnus_Jakobson

Saaga EAA.1265.1.479:6?32,1236,1044,788,0

• Eduard Magnus Jakobson, meie ärkamisaja tegelase Carl Robert Jakobsoni vend oli esimesi ja innukamaid baptiste Eestis. Ta oli esimene eesti baptisti kirjanik Esmaspäev: piltidega nädalleht, nr. 14, 3 aprill 1934

https://www.yti.ut.ee/sites/default/files/aki/eajakbl_dets2015_0.pdf - lk. 150.

Foto - http://entsyklopeedia.ee/galerii/eesti_portreed1