August Karl Kook

August Kook (21. september 1878 Alatskivi vald (Kodavere kihelkond), Tartumaa - 1958 Phillipsburg, Orange County, New York, USA) oli eesti ettevõtja. August Kook sündis Tartumaal Alatskivi vallas Naelavere külas taluperemehe pojana. Lõpetas Heinaste merekooli, teenis ligi 10 aastat kaugesõidukapteni abina ookeanidel seilavatel laevadel, pidi aga meremeheametist tervislikel põhjustel loobuma. Ta tuli Tartusse ja asus tööle Tartu Majandusühisusse. Ta oli AS Kütteveo asutajaid, arendas pärast Vabadussõda Emajõe, Peipsi ja Võrtsjärve laevaliiklust (muu hulgas sõitis 3 aastat kaptenina Soomest 1922 ostetud uuel laeval Laine Tartu-Peipsi liinil). August Kook kuulus Kauba Panga nõukokku, asutas 1936 ühe moodsama Tartu leivatööstuse, avas 1938 Toomkohviku; oli seltsi Vanemuine, Tartu Eesti Põllumeeste Seltsi, spordiseltsi Taara, Ühisklubi, Tartu kaitsemaleva, jahiseltsi, Eesti Autoklubi jmt organisatsiooni liige. Aastal 1924 hakkas August Kook pidama mitmeid Tartu ümbruse bussiliine. Aastal 1930 olid tema käes liinid Tartu-Mustvee, Tartu-Alatskivi, Tartu-Räpina ja Tartu-Meeksi. Busside kered ehitas August Kook oma töökojas (1930. aasta seisuga 10 bussi ja 2 veoautot). Suvel 1930 laskis ta käiku uue 33-kohalise samuti oma töökojas Büssingi šassiile ehitatud reisibussi. Veebruaris 1932 võttis ta David Simmilt üle Tartu linnaliinid. Aastal 1933 ehitas August Kook Vene tänavale uue, 25 bussi mahutava garaaži. Sama aasta sügisel ostis ta kaks uut bussi ja 1934. aasta suvel valmis buldogitüüpi luksusbuss, 32-kohaline 60 hj Scania-Vabis. Esimese sõidu tegi see liinil Tartu–Pärnu (Viljandi ja Kilingi-Nõmme kaudu) laupäeval 14. juulil 1934. Juunis 1935 valmis August Koogi töökodades neli uut 32-kohalist bussi Scania-Vabis, millest kaks hakkasid ühendust pidama Tartu ja Pärnu, üks Tartu ja Narva-Jõesuu ning üks Tartu ja Viljandi vahel. Kevadel 1937 kevadel käis August Koogi töökodades esimese Tartu diiselbussi, 95 hj ja 45-kohalise sõiduki kere ehitamine. Tema senised suurimad bussid olid 32 istekohaga.

• August Kook (snd 1878, leivavabriku ja Toomkohviku omanik
• Postimees (1886-1944), nr. 259, 23 september 1928 August Kook 50 aastane. F-ma A. Kook (August Kook, Davet Simm, Jaan Matt) August Kook sündis 21. septembril 1878. aastal Alatskivil Naelavere külas taluperemehe pojana. Lõpetas Heinaste merekooli, teenis ligi 10 aastat kaugesõidu kapteni abina ookeanidel seilavatel laevadel, pidi aga meremeheametist tervislikel põhjustel loobuma ja saabudes Tartusse asus tööle Tartu Majandusühisusse. Oli AS Kütteveo asutajaid, arendas pärast Vabadussõda Emajõe, Peipsi ja Võrtsjärve laevaliiklust (muuhulgas sõitis 3 aastat kaptenina Soomest 1922 ostetud uuel laeval Laine Tartu - Peipsi liinil). A. Kook kuulus Kauba Panga nõukokku, asutas 1936 ühe moodsama Tartu leivatööstuse, avas 1938 Toomkohviku; oli Vanemuise seltsi, Tartu Eesti Põllumeeste Seltsi, spordiseltsi Taara, Ühisklubi, Tartu kaitsemaleva, jahiseltsi, Eesti Autoklubi jmt organisatsiooni liige. 1924. aastal hakkas August Kook pidama mitmeid Tartu ümbruse bussiliine. 1925. a-l pidas A. Kook ühendust liinidel Tartu - Koosa - Kallaste - Kodavere - Pala ja Tartu - Põltsamaa, bussideks 18 hj Benz (T6M), 12 hj Rover (T7M) ja 14 hj Hansa-Lloyd (T56M). 1930. a-l olid tema käes liinid Tartu - Mustvee, Tartu - Alatskivi, Tartu - Räpina ja Tartu - Meeksi. Busside kered ehitas A. Kook oma töökojas (1930. a. seisuga 10 bussi ja 2 veoautot). 1930. a. suvel laskis ta käiku uue 33-kohalise samuti oma töökojas Büssingi shassiile ehitatud reisibussi. 1931. a. kevadel sõitsid Kooki bussid liinidel Tartu - Mustvee - Lohusuu, Tartu - Räpina - Võõpsu, Tartu - Pala, Tartu - Abja - Meeksi, Tartu - Võõpsu - Ahja, Tartu - Mustvee - Torma. 1932. a. veebruaris võttis ta D. Simmilt üle Tartu linnaliinid. 1933. a-l ehitas A. Kook Vene tänavale uue, 25 bussi mahutava garaazhi. Sama aasta sügisel ostis ta kaks uut bussi ja 1934. aasta suvel valmis OÜ Mootor uue bulldogi eeskujul samuti bulldog-tüüpi luksusbuss, 32-kohaline 60 hj Scania-Vabis. Esimese sõidu tegi see liinil Tartu - Pärnu (Viljandi ja Kilingi-Nõmme kaudu) laupäeval 14. juulil 1934. 1935. aasta juuni alguses valmis A. Kook'i töökodades 4 uut 32-kohalist bussi Scania-Vabis, millest kaks hakkasid ühendust pidama Tartu - Pärnu, üks Tartu - Narva-Jõesuu ja üks Tartu - Viljandi vahel. 1937. a. kevadel käis A. Kook'i töökodades esimese Tartu diiselbussi, 95 hj ja 45-kohalise sõiduki kere ehitamine. Buss loodeti valmis saada suveks, pidades esmajoones silmas just suvitushooaja rahvarohkeid liine Tartu - Pärnu ja Tartu - Narva-Jõesuu. Peagi olid saabumas veel 2 shassiid (35- ja 40-kohalised diislid). A. Kook'i senised suurimad bussid olid 32 istekohaga. 1936. aasta suvel olid "A. Kook'i & D. Simmi autobuseliinide" sõiduplaanis marsruudid Tartu - Viljandi, Tartu - Mustvee - Lohusuu, Tartu - Räpina, Tartu - Alatskivi - Pala, Tartu - Pärnu, Tartu - Narva-Jõesuu, Elva - Rannu - Sangla. 1936. aasta septembris pikendas Tartu linnavalitsus järgnevaks kuueks aastaks senist lepingut A. Kook'i ja D. Simmiga Tartu linnaliinide teenindamiseks (konkursil osalesid ka OÜ Mootor ning ühiselt Valter Rosenberg ja Jaan Kuhlap). Sel ajal olid käigus 3 linnaliini: 1. Peetri kirik - Raudteejaam; 2. Raekoja/Jaama tänav - Raudteejaam; 3. Kivisild - Maarjamõisa kliinik Uus leping nägi ette esimese liini pikendamist Raadi mõisani ja teisele liinile haruühenduse loomist kuni Ropka mõisani. Lisaks tuli liinipidajatel võimaldada otseühendus Karlova ja raudteejaama vahel rongide saabumise ajal. Samuti kohustas leping alates 15. oktoobrist 1936 esimesel liinil kasutusele võtma 6 uut vähemalt 25 istekohaga autobussi, 1. maiks 1937 valmis ehitama 2 uut tagavarabussi ja asendama kõigil liinidel vanad sõidukid uutega. Bussijuhtidele ja konduktoritele nägi leping ette vormiriietuse. Piletihinnad olid vastavalt sõidu pikkusele 5-15 senti, kehtisid ka mitmed soodustused (lastele, üliõpilastele, saunalistele). Kuid 1936. aasta 7. detsembril kogunes Tartu linnavalitsus erakorralisele koosolekule, et uuesti arutada linnaliinide küsimust, "kuna senised pidajad pole mõelnudki sõlmitud lepingut täitma asuda, vaid tänapäevani sõidavad omnibused Tartus mitte uue lepingu kohaselt, vaid endiselt nii, nagu nad ise heaks arvavad". Arutelu kestis ligi kaks tundi. Liinipidajaile heideti ette lepingutingimuste rikkumist ja täitmata jätmist. Nii näiteks ei olnud lepingus ette nähtud mahus käiku lastud uusi busse - linnarahvast teenindasid vanad sõidukid, millest mõned olevat olnud koguni 1922. aasta, kõige uuemad aga 1932. ja 1934. aasta mudelid. Kuuldavasti olid liinipidajad soovinud esmalt uued bussid valmis kujul sisse osta, kuid majandusministeerium keeldus selleks luba andmast. Seejärel soovis liinipidaja linnavalitsuselt ajapikendust, kuid selle andmist ei peetud võimalikuks. Lepingut rikuti ka sõiduhindade- ja aegade, vormiriietuse jm osas. Samuti ei olnud bussiliinide pidamisest enam huvitatud kadunud D. Simmi päranditombu haldajad. Linnavalitsus otsustas tühistada senise lepingu ja korraldada uue konkursi. Sooviavalduste esitamise tähtaeg oli 15. märts 1937, liiniluba anti välja 5 aastaks (31. märtsini 1942). Avaldusi laekus oodatust vähem, kandideerisid vaid senine liinipidaja August Kook ja Võru bussiettevõtjad Valter Rosenberg, Jaan Kuhlap ja Jaak Sarv ehk V. Rosenberg & Ko. 17. märtsil 1937 kuulutati konkursi võitjaks V. Rosenberg & Ko ning 1937. aasta 1. aprillist läksid Tartu linnaliinid A. Kook'ilt üle uuele liinipidajale. Sel ajal oli A. Kook'il ja D. Simmi päranditombul Tartu linnaliine teenindamas 18 bussi (neist igapäevaselt käigus 12) ja töötamas üle 100 inimese (kellest 85 pidi A. Kook liinide ülemineku järel vallandama, osa neist leidsid aga teenistust uue liinipidaja juures). August Kook tegutses bussiettevõtjana edasi, pidades 9-10 kaugliini. Tema sõidukid väljusid Tartus aadressil Narva mnt 78. 1939. aastal oli A. Kook'i äripartneriks Jaan Matt. 1937: Tartu - Oiu - Viljandi, Tartu - Mustvee - Lohusuu, Tartu - Mustvee, Tartu - Alatskivi - Pala, Tartu - Räpina, Elva - Rannu - Sangla; suvitushooajal Tartu - Pärnu, Tartu - Narva-Jõesuu. 1939: Tartu - Oiu - Viljandi, Tartu - Viljandi - Pärnu, Tartu - Mustvee - Lohusuu, Tartu - Pala, Tartu - Räpina, Tartu - Võnnu, Tartu - Narva-Jõesuu, Tartu - Uusküla, Tartu - Palamuse, Elva - Sangla.

Jaan Isotamm andmik: KOOK, August. 23.IX 1878 Tartumaal Alatskivi valla Naelavere külas taluniku pojana.. Ae. Uno (1919—95, vt). Heinaste merekool. Meremees, kaugesõidukapten, Tartu Majanduse Ühisus, a/s Kütteveod asutaja, Emajõe laevaliinide ja Tartu bussiliinide omanik, leivatööstuse omanik (Emajõe 10) 1936--, Toomkohviku omanik 1938--, Vanemuise Selts, Kaitseliit. Srn 1958. Pm 1928/259, Pl 1938/255

SÜND:Saaga EAA.1256.1.617:70?104,316,874,277,0

WWW:

• http://et.wikipedia.org/wiki/August_Kook_%28ettev%C3%B5tja%29
• http://eag.vanatehnika.ee/ewbussid.html
• http://www.findagrave.com/cgi-bin/fg.cgi?page=gr&GRid=8782780
• Postimees 1926-1938, sh Postimees 23.09.1928, 5.09.1936, 17.02.1937, 16.03.1937, 17.03.1937, 31.03.1937, 24.05.1937, 20.09.1938; Päevaleht 1.05.1926; Waba Maa 5.12.1936 jm
• Maetud

SAAGA:

• http://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.1256.1.625:58 Personaalraamat. Alatskivi, Kavastu, Kokora; 1861-1880
• http://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.1256.1.624:51 Personaalraamat Alatskivi; 1901-1930
• http://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.1256.1.672:66
• http://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.1256.1.672:222 Personaalraamat. Kl-Klu (I pihtkond). XI köide; 1870-1931
• http://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.3150.1.671:152

II maailmasõda; DP laagrid; sünni/perekonna üksikasjad Arolsen arhiivis, Saksamaal.