Alfons* Vilhelm Robert Rebane

Alfons Vilhelm Robert Rebane (24. juuni (vkj 11. juuni) 1908 Valga – 8. märts 1976 Augsburg, Saksamaa) oli Eesti ohvitser.

• Valga Jaani koguduse personaalraamat III (Lippart-Z); EAA.1299.1.184; 19s4v-20s1v
• 1929 Estonia, Population Registers, 1918-1944, Tapa, Inhabitant Records (Elanike nimekirjad), V. 4016-1-166, 1929, kaader 9 - leitnant, eluk Pikk tn 25
• Hääleõiguslike kodanike nimekiri Tapa 1939: Saaga ERA.4016.1.288:24?300,458,1169,90,0
• http://isik.tlulib.ee/index.php?id=137
• Korp. "Fraternitas Estica" vilistlane
• http://www.freewebs.com/alfonsrebane/
• http://www.eestileegion.com/?relva-ss/raudristi-rueuetliristiga-hin...
• http://et.wikipedia.org/wiki/Alfons_Rebane
• https://de.wikipedia.org/wiki/Alfons_Rebane
• https://en.wikipedia.org/wiki/Alfons_Rebane
• http://isik.tlulib.ee/index.php?id=137
• http://ww2gravestone.com/people/rebane-alfons-vilhelm-robert/
• Ohvitseride ja sõjaväeametnike kartoteek R - Ü; ERA.495.1.732; 1918-1940 (fotoga): Saaga ERA.495.1.732:181?220,589,1254,163,0
• KL Sakala maleva instuktorid 1937. aastal http://ajalugu.kaitseliit.ee/gallery3/index.php/jogeva002x/3_jogeva
• Temast (fotoga) - http://www.delfi.ee/news/paevauudised/valismaa/die-welt-alfons-reba...
• Ümbermatmine: https://www.kalmistud.ee/haudi?action=hauaplats&filter_hauaplats_ha...

Alfons Vilhelm Robert Rebane sündis 24. juunil 1908. aastal (VKJ 11. juuni 1908) Valgas. Gümnaasiumi lõpetas oma uues kodulinnas Narvas. Peale Tondi Sõjakooli lõpetamist järgnes kaitseväeteenistus Tapal. 1935. aastal määrati Viljandi Kaitseliidu Sakala maleva instruktoriks. Meie kodumaale pöördelisel 1939. aastal määras Sõjaministeerium Rebase Lihula komandandiks. Eesti väeosade likvideerimise ajal 1940 oli ta Tallinna Autotankirügemendi kergetankirühma ülem.

Sõja puhkedes 1941. aastal alustas Alfons Rebane võitlust punavägedega Virumaa metsades. Saksa armeega liitus 1941 aasta septembris. Augustis 1941 määrati 658. idapataljoni ülemaks. Võttis osa lahingutest Volhovi-Novgorodi rinnetel. Veebruaris 1943 viidi tema pataljon taas Volhovi rindele, kus Kolpino küla juures takistas pataljon punaarmee katseid ära lõigata 18. Saksa armee Narva suunalt. 1944. aasta jaanuariks oli pataljon üle viidud Volhovi jõe idakaldale, kus punaarmee suurpealetungi ajal katsid mehed sakslaste taandumist. Oli esimene eestlane, keda autasustati 1944. aasta alguses Raudristi Rüütliristiga. 1944. aasta veebruaris määratieestlastest koosnevad pataljonid 20. Waffen-SS Diviisi koosseisu. Alfons Rebasest sai 20. Diviisi 47. rügemendi teise pataljoni ülem. Järgnesid lahingud Narva jõe ääres, kus pataljon takistas vaenlasel jõge forsseerida seni, kuni kõik väeosad taandusid hästikindlustatud Tannenbergi liinile. Pärast lahinguid Narva jõe ääres nimetati Alfons Rebane 20. Diviisi 46. rügemendi ülemaks. Sinimägedes toimunud kaitselahingutes peatasid eesti mehed koos teiste võitluskaaslastega mitmeks kuuks vaenlase kahe armee edasitungi. Järgnesid lahingud Tartu all ja Emajõe ääres ning lahkumine kodumaalt. 1945. aasta märtsis piirati korpus, mille koosseisus võitles ka 20. Diviis, Saksamaal Oppelni ääres vaenlase poolt sisse. Alfons Rebane tõi Eesti ja Saksa väeosad piiramisrõngast välja. Rõngast väljamurdmisel hukkus 20. diviisiülem Franz Augsberger, uueks diviisiülemaks sai Alfons Rebane. Selle sõjalise operatsiooni läbiviimise eest esitles korpuse ülem kindral Koch-Erpach Alfons Rebase Tammelehtedega Rüütliristi saamiseks. Suur-Saksamaa viimase juhi admiral Dönitzi viimane autasustamise käskkiri kandis sümboolset daatumit: 9. mai 1945. Koloneli jaoks lõppes soda liitlaste tsoonis. Järgnes elu Inglismaal ja Saksamaal. Alfons Rebane suri 8. märtsil 1976. aastal Saksamaal Augsburgis. 12. märtsil olid teda ära saatmas Augsburgi Westfriedhofi krematooriumi kabelist omaksed, relvavennad, samuti Saksamaa kaitseministeeriumi esindajad. 1999. aastal sängitati Alfons Rebase põrm Tallinna Metsakalmistule. Ümbermatmine toimus kõige kõrgemate sõjaväeliste auavalduste saatel.

Auastmed

• Eesti Kaitseväe nooremleitnant (1929)

• Eesti Kaitseväe leitnant (1933(

• Oberleutnant (septembris 1941)

• Hauptmann (jaanuaris 1942)

• Major/SS-Sturmbannführer (juunis 1943)

• SS-Obersturmbannführer (augustis 1944)

• SS-Standartenführer (märtsis 1945)

Autasud

• Ritterkreutz des Eisernen Kreutzes mit Eichenlaub (Raudristi Rüütlirist tammelehtedega)

• Ritterkreutz des Eisernen Kreutzes (Raudristi Rüütlirist)

• Eisernes Kreutz I Klasse (I klassi Raudrist)

• Eisernes Kreutz II Klasse (II klassi Raudrist)

• Infanterie-Sturmab-zeichen in Silber (hõbedane Jalaväe Rünnakumärk)

• Medaille «Winterschlacht im Osten 1941/42» («Talvelahingud idas 1941/42» ehk Idamedal)

• Aizsargsi (Läti Kaitseliit) Teeneterist

• Kaitseliidu II klassi Valgerist

Kuno Raude

Punaarmees oli ta 1940 september - oktoober (ka Vene allikad kinnitavad):

• https://www.google.ee/search?q=%D0%92+%D1%81%D0%B5%D0%BD%D1%82%D1%8...

Temast juttu raamatus (koos fotoga): Süütalastepäev / Rein Kasela. Sarjast Metsavenna-eri. Eesti Ajalookirjastus, Tartu, 2012 .

Surmakuulutused:

• https://dea.digar.ee/page/vabaeestlane/1976/03/16/4
• https://dea.digar.ee/page/vabaeestlane/1976/03/16/2
• https://dea.digar.ee/page/vabaeestlane/1976/03/16/7 - In Memoriam