Aleksander Ratas

Teistel andmetel sünd: 22. november 1896

• Kutsealune http://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.318.1.551:192?208,1355,1171,...
• Tõenäoliselt on sama Aleksander siin Nikolai vennana http://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.318.1.541:18?309,1153,996,397,0
• vend? Nikolai Ratas
• Tõenäoliselt sama Aleksander ka siin peres? Aleksander Ratas
• Foto - http://www.rindeleht.ee/foorum/phpBB2/viewtopic.php?t=11323&start=75
• Aleksander Matfei p. Batas, sünd. 4. detsembril 1897 Leningradis, viimane elukoht oli Tallinn-iNõmmel Kandle 12—1, õn tunnustatud teadmata äraolijaks alates 1. juulist 1941 ja selle kohta tunnistus välja antud teadmata äraolija tütrele Ild Aleksandri t. Ratas’ele, elukoht Tallinn-Nõmmel Kandle 12—1, 26. augustil 1949 not. registri nr. 9089 all (ENSV Teataja lisa 27.10.1949)
• https://vp2006-2016.president.ee/et/vabariik/teenetemargid/kavaler/... - PR-II-I
• https://www.president.ee/et/teenetemargid/teenetemarkide-kavalerid/...
• https://vp2006-2016.president.ee/et/vabariik/teenetemargid/kavaler/... - KR-IV
• https://www.president.ee/et/teenetemargid/teenetemarkide-kavalerid/...
• https://dea.digar.ee/page/vorumaaleht/1935/02/22/7 - Kotkarist 1935

Kaitseliidu Valgerist 1939 (Sakalamaa malev):

• https://dea.digar.ee/article/maahaal/1939/02/27/27

Pildiga artikkel:

• https://dea.digar.ee/article/uuseesti/1938/12/23/17
• http://prosopos.esm.ee/index.aspx?type=1&id=23751 - Sündinud 04.12.1897, Surnud 04.08.1942

1. sünd St. Peterburg Venemaa 04.12.1897
2. auaste alamleitnant -> leitnant, Saaremaa kaitsepataljon (auastmes kinnitamine) 29.07.1919
3. auaste alamkapten -> kapten, Allohvitseride kool (ülendamine) 22.02.1923
4. auaste -> kapten, SVÜÕA (auastme vanuse täpsustamine) 10.04.1924
5. auaste kapten -> major, SVÜÕA (ülendamine) 20.02.1925
6. teenistus SVÜÕA -> SVÜÕA, allohvitseride õppepataljoni üleajateenijate täienduskursus, kursuse ülem (nimetamine), major 28.03.1925
7. teenistus SVÜÕA, allohvitseride õppepataljoni üleajateenijate täienduskursus, ülem -> Sakala jalaväerügement, Sakala pataljon, ülem (nimetamine), major 06.04.1925
8. teenistus Sakala jalaväerügement, Sakala pataljon, ülem -> SVÜÕA (üleviimine), major 01.10.1925
9. teenistus SVÜÕA -> Sõjakool, tehniline kompanii, ülem (nimetamine), major 01.10.1925
10. teenistus SVÜÕA -> Tallinna garnison, vahipataljon, ülem (üleviimine, määratud), major 01.10.1928
11. teenistus Harju Kaitseväeringkonna ülema asutis -> Tallinna garnison, komandantuur ja vahipataljon, komandandi ja ülema abi (üleviimine, määratud), major 01.07.1930
12. nimemuutus Aleksander Rattas -> Aleksander Ratas 11.04.1935
13. teenistus Tallinna garnison, vahipataljon, ülema abi (mainimine), major 28.07.1936
14. teenistus Tallinna garnison, komandantuur ja vahipataljon, komandandi ja ülema abi -> Sakala Partisanide Pataljon, ülema kt (üleviimine, määratud), major 31.10.1936
15. teenistus Sakala Partisanide Pataljon, ülema kt -> Sakala Partisanide Pataljon, ülem (määramine), major 08.02.1937
16. auaste major -> kolonelleitnant, Sakala Partisanide Pataljon (ülendamine) 19.02.1937
17. vangistus arreteerimine trib. 24.06.42 14.06.1941
18. surm Šarõgino () 04.08.1942

Ka tema pole mitte kunagi saanud Valgetähte - Memento valetab!
Ta on saanud Kotkaristi ja Punase Risti aumärgi. 1939 sai Kaitseliidu Valgeristi.

• https://www.memoriaal.ee/otsing/?q=0000076051&f=all

Kommunistliku terrori läbi hukkunud Eesti ohvitseride nimestik:
RATAS, ALEKSANDER, MATVEI. 1897 - 1942-08-04.
Küüditatud juunis & juulis 1941.:
RATAS, Aleksander, Matvei, 04.12.1897 Peterburi kub, eluk. Tallinn-Nõmme, Kandle 12, keskh., EV kolonelleitnant, arr. Narva, Jaama 1-1, erin. 24.06.42 §58-13; surmaotsus; kinnip-k. Sverdlovski obl., otsus täide viidud 04.08.42. Vabadussõda. Kaitseliit. Valgetäht. [6884E, 402M]
Poliitilised arreteerimised Eestis, kd 1:
RATAS, Aleksander, Matvei, s. 04.12.1897 Peterburi, keskharidus, ohvitser, arr. 14.06.41 Tallinn-Nõmme, Kandle 12, trib. 24.06.42 ; surmaotsus; kinnip-k. Sverdlovski obl. Turjinski raj. Šarõgino 1941-04.08.42. [kl, pr 20494]
Vanglasurmade kartoteek:
RATAS, ALEKSANDER, isa MATVEI. Sünd 1897. Surm 1946-04-19
Rahvastikuregister:
RATAS, ALEKSANDER. Sünd 1897-08-08. Surm 1940-11-12
Represseeritute kartoteek:
RATAS, ALEKSANDR, isa Matvei. Sünd 1897. Surm 1942-08-04

• I Maailmasõjas 23.05.1917 väljateenitud aja eest vene sõjaväes
• http://kultuur.elu.ee/ke511_IldRatas.htm

See prints oli minu isa Aleksander Rattas, tsaariarmee leitnant, peaaegu kogu sõja läbi teinud, korra šrapnellikillust kergelt haavata saanud ja ka kaevikutes istumisest endale tuberkuloosi hankinud. Kui algas Vabadussõda, jõudis ta koos kindral Judenitši valgekaartlaste riismetega Eestisse ja liitus kohe vabadussõdalastega. Oma haiguse tõttu teda rindele ei lubatud, aga kuna ta oli hea väljaõppega taktik, tegi oma tänuväärset tööd staabis. Samal ajal leidis minu ema, Meta Fulkan, et peab ka sõjameestele appi minema. Palus Telegraafist ajutist eemalviibimist ja läks pärast kuus kuud kestnud kiirkursust koos oma kooliõe ja pinginaabri Selma Kenapeaga rindele. Nende laatsaret asus Vaivara mõisas ja kuulus Narva lendsalka, mille ülemarst oli meile kõigile teatud doktor Vares (Barbarus). Pärast Vabadussõja lõppu läks Meta uuesti Telegraafi tööle, aga külastas sageli oma Nõmmel elavat kooliõde Selmat. Nõmmele tuli sõita rongiga. Ühel päeval nägi ta Järve jaama platvormil üht kena, silmatorkavat meest hästiistuvas mundris, saledat ja sirgeselgset. Meta soovis väga, et mees siseneks tema vagunisse, aga see soov ei täitunud. Kena ohvitser sisenes hoopis kõrvalvagunisse, aga jäi talle mällu. Mis aastal see võis olla, ei tea, ega ema seda nii täpselt kirjeldanud. Igatahes oli juba Eesti Wabariik ja Tondil asus sõjakool. Järve jaam oli sellele kõige lähemal. Siis juhtus see, mis juhtuma pidi: ema hakkas köhima, võttis kaalus alla, kurtis väsimust ja läks arsti juurde. Diagnoos: kopsutuberkuloos, õnneks algastmes. Ta saadeti Taagepera sanatooriumi ravile. Aasta võis olla 1925, ema veetis seal nii jõulud kui aastavahetuse. Ja oh üllatust! Seesama, kunagi Järve platvormil nähtud kena ohvitser oli sealsamas oma rindelt saadud tiisikust ravimas. Ravi oli lihtne: hea söök, värske õhk, igapäevane mitmetunnine lamamine rõdul karusnahksete tekkide all. Naiste rõdu oli esimesel, meeste oma teisel korrusel. Igavuse peletamiseks minu ema muudkui laulis ja teised kuulasid. Isa oli siis meeste rõdu vanem ja ema jällegi sai endale nimeks rõduööbik. Isa hakkas ööbiku vastu huvi tundma ja seal nad tutvusidki. Isa oli siis juba major ja õpetas Tondi sõjakoolis noori allohvitsere. Tutvus jätkus ka pärast Taagepera sanatooriumit ja lõppes loogiliselt pulmadega. Pulmapidu peeti uhkelt Toompea lossi valges saalis, sest isa sõbrale, lossi komandant kolonel Kanepile, polnud mingi probleem seda korraldada. Ema oli õnne tipul! Lõpuks ometi agulist välja, kõrgemasse seltskonda! Vaid tema ärapõlatud kosilane Johannes Märtsin õhkas kurvalt: „Nägin ainult, kuidas pruudiloor korraks lehvis ja läinud ta oligi!”

• I Ilmasõja kutsealune http://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.318.1.541:18?927,1350,370,67,0