sugulussidemeid tähistavad mõisted

Tänuväärne artikkel. Tänud

Sibling (õde või vend) vasteks pakuvad osad sõnaraamatud - sisarus
http://et.w3dictionary.org/index.php?q=sisarus
http://et.w3dictionary.org/index.php?q=female%20sibling
mis omakorda on soome laen:
http://fi.wiktionary.org/wiki/sisarus

Muud artiklid nõbude tõlkimisest:
http://web.zone.ee/eges-laanemaa/?leht=kasulikku
http://www.isik.ee/foorum/viewtopic.php?t=2949
http://209.85.229.132/search?q=cache:RFisqD3MgJ0J:isetegija.net/php...
http://mnf3h.blogspot.com/2010/02/koik-eestlased-on-hoimlased.html
http://eppppp.tahvel.info/2010/02/05/eestlased-seenevorgustik-pange...

Lauri

Aitäh teile mölemile! :)

Tere,
kui kasutada brouserina näiteks google chromiumi siis see keskkond võimaldab tõlkida vajalikku keelede kogu tekst. Keetevalikus on eesti keel täiesti olemas.
Huvilistel on seda brouseri võimalik allalaadida:

http://code.google.com/intl/et/chromium/

Pühadetervitustega,

Kalev Närep

Mina olen "sisaruse" asemel näinud veel väljendit "õved", ehk siis samamoodi õde+vend.

Google translaator http://translate.google.ee/ - see sama mida Google Chrome kasutab on nii viletsa ja vigase eestikeele sõnastikuga et praegusel ajajärgul see tõlkimistulemus küll mingit kriitikat ei talu. Siin teemas on aga hoopis juttu mõistete tõlkimisest ja vajadusel uute mõistete loomisest.
Kui juba inglise keele peale jutt läks siis kuidas on inglise keeles: lell, sõtse, käli, nääl, käli, küdi, nadu jt? Google tõlge siin ei aita.
Need lähi- ja kaugemad sugulased kellel eesti keeles oma nimed (eraldi sõnad) on leiab siit:
http://et.wikipedia.org/wiki/Sugulussuhted
http://www.genealoogia.ee/Abimaterjal/terminid.html
http://www.eki.ee/cgi-bin/saareste.cgi?osa=p&sona=suguv%F5sa
http://www.hot.ee/arems/uurimine.html
http://www.murukas.pri.ee/
http://www.pulmad.ee/node/6349
http://iceman.pri.ee/2010/01/22/keerulised-sugulaste-nimetused-eest...
http://keeleabi.eki.ee/index.php?leht=4&act=2&vld=30
http://www.archive.org/stream/murdesnadphj00saabuoft/#page/n1/mode/2up
http://www.archive.org/stream/murdesnadphj00saabuoft/murdesnadphj00...
http://www.epl.ee/index.php?class=blog_view&action=blog_lead&am...
http://palun.blogspot.com/2006/05/estonian-word-of-week-kli.html
jt

Aga keegi on Geni.com tõlkimisega ju ometi tegelenud? Lõpuni on veel ainult natuke maad. Juhuslikult leidsin, et tehtud on niipalju: http://wiki.geni.com/index.php/Template:Estonian_translation

Uued eesti sõnad äratavad minus õudust. Eelistan jääda inglise keele juurde.

J.K.

Alustuseks veidi asjasse puutumatu tehniline kommentaar. Mingil kummalisel põhjusel ei suuda IE (8.0.6001.18904) ja Chrome (5.0.342.8 beta) seda arutelu siin minu jaoks korralikult kuvada. Vestluskasti sisu parem serv jookseb akna ääre taha ja osa teksti kaob. Opera (10.51) seevastu saab hakkama.

Olen siin isiklikke sugulasi siin Genis üritanud lõbustada pöördumistega nagu tädi eks-nadu tütar. Ma ei tea, kas nende jaoks on selliste konstruktsioonide sisu reaalselt arusaadav, kuid vähemalt minu jaoks on emakeele kõikide võimaluste ärakasutamine alati oluline.
Inglise keele struktuur on hoopis hämaram ja üldistavam (nagu ühele heale pidgin keelele kohane), mistõttu Geni täpset eestikeelset tõlget oodata pole meil mõtet.
Hetkel betana väljapakutav Google'i tõlkeversioon on üpris nõme, sest tõlkimine käib tükati ja ise midagi mõistlikku sinna lisada ei saa, sest Flashil põhinev Geni kasutajamoodul ei anna ennast Google'i tõlkeprogrammile kätte.
Loodan siiski, et sibling tõlgitakse pigem õed-vennad, sest kui kasutusele tuleb http://et.wikipedia.org/wiki/Sugulussuhted toodud õve, valdab ka mind õõvastus.

Ühest küljest tahaks öelda, et mina ei tea midagi -- isegi eestikeelsed sugulus-sidemeid tähistavad terminid on sageli vähe-kasutatavad ja tihti raskesti mõistetavad..., kahjuks... Teisest küljest on pisut arusaamatu, miks mootor mõnikord annab kenasti sugulus-sidet tähistava vastava kodanike nimekirja järjestuse, mõnikord teinekord aga raskesti mõistetava inglise-keelse spetsiifilistest terminitest koosneva järjestuse. Aga peab ütlema, et hea seegi. Ma ei virise... :)) Aeg-ajalt tahaks lihtsalt pisutki selgust...
Ja muidugi jõudu neile, kes viitsivad arhiividega ning kirikuraamatutega töötada ja uusi nimesid kirja panna...

Foorumi lehed ei paista tõesti korrektselt! Andsin veateate edasi
ma ise kasutan "nippi" kopipaste - see toob peidus oleva osa välja

sugulustee (relation path) tuuakse reeglina välja vaid laiendatud perekonna piires. Sellest kaugemale on PRO-d vaja. Aga piisab ka PRO-sõbra olemasolust :)

samas ka PRO-le ei näidata seda sugulusteed alati. Küll on aga võimalik süsteemi "sundida" seda näitama. Kui on huvilisi (PRO) siis ma võin seda õpetada.

Senikaua aga saab jahh pöörduda mõne PRO poole palvega vaadata üle ja saata teekonna kirjeldus.

Henn

Keelevara seletab asja niiviisi:
cousin - nõbu, onu­ või tädilaps (ka first cousin); (üldiselt) sugulane, hõimlane, kaim; aj tiitel, mida monarh kasutas pöördumisel teise monarhi või oma maa aadliku poole
first cousin once removed - nõopoeg või ­tütar; isa või ema nõbu; vanatädi või ­onu laps;
first cousin twice removed - nõo lapselaps; vanavanema nõbu;
second cousin - ema või isa nõo laps; vanatädi või ­onu lapselaps;
second cousin once removed - ema või isa nõo lapselaps; vanaema või vanaisa nõo laps;
third cousin - vanaema või vanaisa nõo lapselaps

they are cousins twice removed - nad on teises sugupõlves nõod

Kena lugeda. Eesti vana sugulusterminoloogia on üsna põhjalik, aga ununenud. Meie Võrumaa peres oli sõtse veel loomulik, usun aga, et nüüd lapsed enam seda ei tea. Ka lell on arhaismiks saamas ilmselt. Mis aga õdedesse-vendadesse puutub, siis siin pole tõesti uut terminit vaja. Eesti keeles, nagu paljudes soomeugri keeltes väljendatakse üldmõisteid sageli sõnapaariga nagu õed-vennad, luud-liikmed, kopsud-maksad, noad-kahvlid, isa-ema, hundid-karud... See on vana omapärane joon keeles, mida ei tohiks lasta kaotsi minna. Hilisemad tuletised nagu jäsemed, sisikond, lauanõud, metsakiskjad jms. on minu keeletundele veel kunstlikud. Ja omajagu tarbetud. Nimetan sellist keelt estorantoks...
J.K.

Keelevara ja teised tava sõnaraamatud seavad alati esikohale üldkeelelise termini. Mingisse terminoloogiase nad ei süvene. Me ei käsitle ju eesti keeles (erinevalt inglise keelest) sõna nõbu (mis tähendab - onu, lelle, tädi või sõtse laps) alg-terminina mille ümber kõik varasemad (vana-, vaar-, vaarvana-, ell-, ellvana-, ellvaar-, ellvaarvana-, iid- jne vt http://leever.pri.ee/rahvaylikool/esivanemad.pdf) või hilisemad (laps, lapselaps, lapselapselaps, lapselapselapselaps, jne) siduda. Just selle poolest ongi keeled erinevad ja keelenõu eksib oluliselt...

Miks te kõik haarasite kinni n-ö vabatahtlike klubi vaimusünnitisest (Wikipedia): http://et.wikipedia.org/wiki/Sugulussuhted aga tunduvat olulisemat mäluvärskendajat (Andrus Saareste - Eesti keele mõistelise sõnaraamatu indeks) uurida ei taha: http://www.eki.ee/cgi-bin/saareste.cgi?osa=p&sona=suguv%F5sa ...

Lauri

Tänud Airele . Mul jäi juba mulje, et eesti keel ongi nii saamatu indoeurooplaste poolt kirjutatud programmide ja loogika ümberpanemisel. Aire esitatud valemit peaks genile olema võimalik õpetada küll, kui see kunagi eestikeelseks saab. RA

Raivo. Ja olemegi "lõhkise küna" juures tagasi (mäletate ju kuldkalakese (vene) muinasjuttu). Aire toodud näited on minu jaoks inglise-eest toortõlke vili. Eesti keeles on sugulussidemed 100% MINA kesksed. Minu õde, vend, onu, tädi, sõtse, lell jne. Inglise keeles aga mina kesksed kuni "vana-" (mõnel juhul ka kuni "vanavana-"/ ja edasi NÕBU-kesksed. Seega pole võimalik automatiseeritud tõlkimisloogikat 1-1-le üle võtta.

Lauri
P.S. See aga ei tähenda üldse, et eesti keelele sobivat loogikat programmeerimiskeelde valada ei õnnestuks.

Nende rahvalike küdide, näälude jms on ka see lugu, et need kõik pole terves Eestis ühtviisi tuntud olnud (osa on neist vaid teatud murdealadel kasutatusel olnud).

Pealegi ei mäleta neid enam eriti keegi. Põhja-Eestis vähemalt...

Teet
See viimane ei ole eriti tugev argument.
Äraunustatud vana taas kasutusele võtta (eriti juhul kui esialgses tähenduses) on alati lihtsam kui harjuda uue värskeltloodud sõnavaraga (millele enamik pealegi vastu vaidleb). Nende lellede, sõtsede jne eeliseks on et nad määravad sugulussidemed üheselt (emaõde ja isavend erinevad isaõest ja emavennast).
Ärgem unustagem ka seda, et alati tuleb enne uude valdkonda süüvimist (geoloogia, botaanika, filateelia, loomakasvatus, kangakudumine jne misiganes) endale selgeks teha (loe: enamasti lihtsalt omaks võtta ja pähe õppida) kogu seostuv terminoloogia. Genealoogia ja kõik muu mis suguvõsauurimisse puutub pole siinkohal mitte mingi erand.

Kas on mõtet vaielda? Kasutame ainult ühesammulisi väljendeid - isa, ema, vend, õde, mees, naine, poeg, tütar. Isegi onu ja tädi tekitab segadust. Lell kuigi vähekasutatav on minu jaoks paigas. Ehk siis isavend. Poolvend ja poolõde sõltub juba sellest missugune ehk mitmes naine või mees see isale või emale oli. Nõbu on vähe levinud. Käli on rohkem tuntud.
Niisiis, ühesammulisena. Kui kasutada vanaisa või lapselaps, on juba segadus majas.
Rahuneme maha!
Niisiis - emaema. pojatütar, emaõde, isavend, naisevend jne.jne.

Tere,
Väike piuksatus, et olen kuulnud õed-vennad on nimetatud õnnased.
Päikest

Väidetavalt tekkis inimtsivilisatsioon siis, kui meie eellaste vanaemad hakkasid tegelema lapselaste kasvatamise ja harimisega. Olen suht kindel, et vanaemade kogukond on ka maakeelse sõnavara loonud. Põhjuseks oli vanadest aegadest ning ennemuiste tegutsenud sugulastest juttude vestmine.
Kollektiivne mälu on nõdrastunud vaid vähese kasutuse tõttu. Ju siis ei ole vajadust olnud. Kuid Genis tegutsemine on ju osalejatele piisav põhjus vana asi meelde tuletada.

See inglisekeelne veider sugulusrida, mida vahel pakutakse on lähemal vaatlusel selge kohatäide, mille tõlkeversioon võiks olla:
vanaema näälu teise mehe vaarvanaisa sõtse pojapoja naise tütre lahutatud mehe kolmanda naise onutütre poeg/tütar
Rahu, ainult rahu, ma ei mõelnud läbi, kas see on võimalik kombinatsioon, sest ka inglisekeelne versioon on pigem absurdihuumor, mille selgeks eesmärgiks on toppida PRO versiooni pakkumist.
Keele aidas hunnikus üksteise peal lebavate vatitekkide tuulutamist tuleks perioodiliselt läbi viia, sest muidu söövad koid need ära ja asemele tulevad sünteetilised kunstkeelendid, mis kogu aeg särtsu annavad. ;-)

Üks küsimus on aga nii eesti kui inglise keeles lahendamata. Kuna mul Prod pole, siis ei oska ma kunagi arvata, millist liini pidi keegi sugulane on. Vanaisasid on ju kaks, aga vaarisasid on juba neli jne. Tegelikult peaks iga sugulusrida algama sõnaga, kas emapoolne või isapoolne. Või on selleks paremat väljendit? Kõnekeeles kasutan ma seda.

eesti keeles ongi kas isapoolne või emapoolne
emapoolse vanaema vennad

keeruliseks läheb näiteks neljanda põlve esivanemaga, sisi tuleb appi liitsõna emaisaisaema näiteks

Henn

Olevile :)

Elisabeth II on niisiis minu:
naiseemaisaemavennatütrepojapojanaiseisaemaisaisaisaisaisaisaemaisaemaemaisaemaemaemaisaisatütrepojatütretütretütretütrepojapojatütrepojatütar

huvitav, kas ta ise ka teab?

Henn

Kuigi õnnaksed on tõesti murdesõnavaras olemas, on oluliselt rohkem
levinud eelkõige geneetikute poolt kasutusele võetud sõna õved (ainsus
on õve). Soovitan kasutada seda sõna. Ka Google näitab, et õnnaksed on
kirjas vaid 4 lehel, õved aga 1010 lehel. Miks tekitab see sõna ühele
siinkirjutajatele õõvastust, võiks lahti seletada.

Mis puutub terminisse "removed", siis olen ise seda analüüsides (st eri
sõnu, sest nt "nihkes nõbu" ei kõla just väga hästi :) ) võtnud korra
(http://www.epl.ee/artikkel/493540 kommentaaris, sest üldiselt selle järgi
vajadus puudub) kasutusele sõna "taandes". Näiteks "second cousin
once removed" on "teisest põlvest üks põlv taandes nõbu". Kuid kui selle
üle veel põhjalikumalt mõelda, võiks sõna "nõbu" reserveerida ainult
samast põlvkonnast sugulastele ning neid taandes nõbusid nimetada
nende lasteks ja lastelasteks. Näiteks eelnimetatud suguluse tõlge oleks
"teise põlve nõo laps" ("nõo laps" ikka lahku kirjutatud, sest "teise põlve
nõolaps" tähendaks, et laps ise oleks teisest põlvest). Kui ta oleks "twice
removed", siis ta oleks "teise põlve nõo lapselaps".

Those of us who are working on the free site Familypedia would welcome expert help creating an Estonian interface for our genealogical forms. See http://familypedia.wikia.com/wiki/Strings:ru for the Russian version and links to others.

nagu Jaan juba mainis, puudub IGASUGUNE vajadus eesti keeles neid õnnakseid või õvesid kasutada. Eesti keeles on omane ja ilus moodustis õed-vennad (isad-emad, noad-kahvlid, lauad-toolid jne) ja ma ei kujuta ette kohta, kus see ei sobiks või kasutust ei leiaks.

Kutsun omale sünnipäevaks õed-vennad külla.
Kutsun endale sünnipäevaks õved külla?

miks on sõna õve õõvastav (minu kõrvale). Esiteks haakub ta kõlaliselt sõnaga tõved. Teiseks on ta häälduslikult lähedane sõnaga õõve (õõv, õõvastav). Kolmandaks on tegu kunstlikult moodustatud sõnaga.

Möödunud nädalal lõpetasin STAR-süsteemi koolitusi. Ma ei hakka sellest süsteemist pikemalt rääkima, aga seal on koht, kus peab määrama kahe inimese sideme. Ja "kiitus" süsteemi väljamõtlejatele-programmeerijatele või kellele iganes. Seal ei saa määrata, et too on selle ema, või poeg, või tütar. Seal peab määrama, et side on vanem või laps. Pole enam vendi ega õdesid vaid on õdevend (taas uus moodustis). MInu hinnangul on seal tegemist mingi väärarusaamisega soolisest võrdsusest.

Igatahes ma tunnen siin vendlust Jaaniga. Ja ma tunnen õelust nende uute moodustiste vastu.

Taandega sõna vastu pole mul midagi, samas on teema aktuaalne kui põlvkondade arv ja taanete arv on üle kahe kolme.

Ka ingliskeelses tekstis on ema, vanaema, vaarema (mother, grandmother, great grandmother). Edasi aga ei ole mõistlik kasutada vanavanavanavana....vanaema vaid n-põlve esiema. Samamoodi ei ole mõtet tädipojapoega nimetada esimese astme nõoks taandega. Küll aga muutub teema aktuaalseks, kui oleks vaja nimetada kuidagi 7+4 astme nõbu. Siin oleks alternatiiv kaheksandat põlve esiisa kaheteistkümnendat põlve poeg või tütar oluliselt kohmakam (kuigi möönan et ilusam)

Aga siinkohal panen sule ENTER klahvi alla peitu. Minu loo algne mõte ei olnud eestikeelse terminoloogia alast vaidlust esile kutsuda - oma erialal tean, et see viib alati tülinani. Minu eesmärk oli lahti seletada ingliskeelsed üldistatud (generic) sugulusterminid. Minu eesmärk ei olnud anda neile eestikeelseid vasteid vaid ainult eestikeelne LAHTISELETUS.

Henn

Olen Kaplinskiga nõus, uued sõnad ei lähe kuidagi (võib-olla minu viga). Ise olen sugulussideme selgitamiseks vaarvanemast tahapoole ütelnud, et mitu inimpõlve tagasi oli meil ühine esivanem; viis, kuus, seitse .... .Kui Geni annab mulle suguluste rea, mille teine pool on kirjas punaselt, siis on selge, et need ei ole minu suguvõsas. Kui ma nüüd suhtlen mõne inimesega sealt, siis ma võiksin näiteks öelda - minu 6. põlve esiema oli sinu 7. põlve esiisa vend.